Jällegi siis raamat, mis kajastab ühe üle suure lombi läinud eestlase elu ja kogemusi sellel suurel ja sõgedal maal, nagu pealkirigi väga tabavalt sedastab.
Lugemisel valdasid mind väga vastakad tunded.
Peamiselt vaheldusid hämming ja küsimärgid:)
No mida tähendab flippima? mulletid? gentrifikatsioon?
Huippuägeda? - no mis sõnavara raamatus! Nagu oleks sotsiaalmeedia (FB või blogi vms)!?
Kas meil eesti keeles ei ole vastavaid sõnu?
Oleks siis jutumärkides või kaldkirjaski. Ei teinuks paha, kui tärn juures ja tõlge joone all.
Gentrifikatsiooni (ja ega teistegi mainitute) definitsiooni ei andud ükski sõber-sõnastik (kaasaarvatud Võõrsõnade leksikon). Küll oli selle kohta terve pikk lehekülg Vikipeedias, aga no andke andeks, ega ma ei pea raamatu ükiskute sõnade mõistmiseks magistritööd tegema?!?:)
Niigi pidin ka eestikeelsete sõnade puhul korduvalt ÕSi või EKSSi kasutama, sest mulle aina tundus, et mina tean teistsuguseid vorme...
koolda > kooleda?
läpanud hais> läppunud (hais, õhk) või läpastanud/läpastunud (lõhn).
Nii palju siis keelelisi etteheiteid ja ettepanekuid:)
Mis mulle veel kohati närvidele käis - pikad peatükid! Tahaks teha "võileivapausi" või muu peatuse, aga ei saa, sest peatükk aina kestab:)
Muidugi oli siin palju põnevat ja äramärkimist väärivat, aga ikkagi Ameerika. Alapealkirjas on väga tabavalt see va Ameerika kokku võetud - suur ja sõge. Just selline ta tundubki. Eemalt. Ja ju siis ikka päriselt ka. Lugege, ja kogete ise.
Uberist: Vahel veab ja pooleldi umbkeelsed juhid on vait, küsides ainult, kas konditsioneer on okei temperatuuriga. Vahel on vastupidi ja isegi ilma küsimata valab juht sulle pangetäie informatsiooni täiesti ootamatult kaela, nõnda et oled sellest soovimatust tulvast läbiligunenud, ja see niriseb nüüd vaikselt mööda säärt auto põrandale loiguks.
Seal seisab rihma otsas koer, kes meid lihtsalt pingsalt vingus silmadega vahib.
Head peatükkide pealkirjad, näiteks: Pekk peki peal, volt voldi peal, ilma lihastoonuseta.
Jõusaalid on oma olemuselt juba iseenesest võikad. Ma pole iial aru saanud sellest tõmbest, miks peaks veetma aega paljude higistavate inimestega ühes ruumis ning nende higi kopsudesse tõmbama. Kätte on aga jõudnud talv ja väljas on juba alates kella kuuest pime, nii et naljalt matkama peale tööd ei saa. Mis siin salata, mida vanemaks saad, seda rohkem nõuab ka pekk su puusal püsiüürnikuna ruutsentimeetreid.
Ma armastan lumelauatamist, aga olen selles äärmiselt halb. Nagu tõesti kohutav! Kukun põlvi siniseks ja väänan randmeid välja, aga armastan seda tohutult. Enamasti polegi sport see, mis mäkke kisub, vaid just nimelt loodus.
Vihkamine on tugeva jõuga sõna. Seda kasutatakse liiga kergekäeliselt. Mina vihkan täiesti teadlikult vaid kahte asja elus: sibulat ja lokkavat idiootsust. Sellest natuke leebema varjundiga on "väljakannatamatu". ... Kolmandal astmel seisab "vaevu tolereeritav" oma kambajõmmidega. ...
Kohting ei pea üldse katastroofiline olema, et ebamugav oleks.
2018. aasta kevadel avaldatud statistika kohaselt on Los Angeles elatustaseme poolest üks kallimaid linnu USA-s
USA ei ole kindlasti riik, mis oma rahva tervise ja heaolu pärast muretseks. Sain just hiljuti näiteks seda teada, et emapuhkust on asutustel ametlikult õigus anda vaid kolm nädalat. Nädalat, mitte kuud. Nädalat. Ehk et... USAs ei tasu ei sünnitada ega haigeks jääda.
Ma vist ei julge mitte kunagi enam öelda Eesti arstiabi kohta ühtegi halba sõna. Tõsi, vahel on arstijärjekorrad nii pikad, et võib juhtuda, et kooled suure ootamise peale vahepeal ära, aga vähemalt on võimalik tasuta arstiabi saada.
Kahjuks on tavakodanikul endiselt kogu loos väike osa mängida. Poliitika on suurte egode võitlusväli, kus lihtinimesed kõigest etturi rolli mängivad. Tuleb ainult loota, et ehk hakkavad isetumad mängijad ühel hetkel mägesid liigutama.
Sellest on ju nii palju meediaski juttu olnud, et arstiabiga on Ameerikas kehvasti, et kui rahakott puuga seljas pole, siis ... Obama ju üritas seal midagi muuta, aga põrkus nagu vastu jäämäge.
Samuti meie emapuhkus on suur luksus. Ja puhkustki pidi Ameerika-mail väegade napilt saama. Nii et selles osas sobiks töönarkomaanidest eestlastele Ameerika ideaalselt!
Igal juhul sain seda raamatut lugedes kinnitust, et USA ei ole minu jaoks. Liiga suur. Ja liiga sõge!
Nii vahva, saime Sinult tugevamaid emotsioone välja pigistada :)
VastaKustutaMa väga pikalt siin teemat ei lahkaks praegu, kui järgmisel laadal kohtume, siis räägime asjad selgeks :) Kahtlemata on see raamat sarja tavapärasest stiilist veidike erinev, aga no autoril on nii väljakujunenud käekiri, see stiil ja sõnakasutus on nii-nii temalik, et seda liiga palju ümber voolida ja nudida tundus lihtsalt väär. Lisaks klapib see kuidagi hästi kokku üldisemalt LA kuvandiga. LA ei ole ise ka ontlik ja talitsetud, vaid see on pisavalt pöörane ja üle võlli.
Ja keel, nagu Sa ju isegi tead, uueneb ja areneb ja muutub meil pidevalt... nii et sellega ongi kohati keeruline sammu hoida. Mul endal ka kusjuures :)
Haa-haa-haa!:) Ma ei hiilanud seekord vist jah tagasihoidlikkusega... või mis?!?:)
VastaKustutaAbsoluutselt nõus Sinuga, et autori käekiri peab alles jääma. Selles osas ei olegi midagi ette heita. Ainult pisikesi joonealuseid märkusi võõrsõnade tõlke näol vanale inimesele oleks palunud...:):)