Kuidagi kauaks on see blogipaast veninud. Pigem on siiski lugemispaast olnud. Miskipärast ei ole jälle üldse lugemissoont. Võib-olla ei ole lihtsalt häid raamatuid ette sattunud?!?
Kui Mae kuu alguses Kuubale lendas ja seega blogipaastu välja kuulutas, siis eks see võttis ka veidi motivatsiooni maha... No kui ikka ei saa lugeda ühte lemmikblogi, siis ei ole endalgi erilist indu...
Vahel on kuulda kurtmist, et ei ole millestki kirjutada, nagu oleksid kõik teemad otsa lõppenud. Seda probleemi mul vist ei ole. Ikka oleks kirjutamismaterjali. Aga õige tunne peab olema. Kui mul ei ole tuhinat ja hoogu, siis punnita palju tahad, ei ole õige see asi. Kui mõte ei jookse ja sõnade ritta seadmine nõuab pingutust, siis on kõik kuidagi kunstlik. Aga tekstis peab olema elu sees. (Vähemalt mu enda jaoks!)
Nii ma aina ootan seda va muusa puudutust. Iseasi, kas blogi jaoks just muusat tarvis oleks!?!:)
Põhiline on ikkagi ju see, et ma ise rahul olen, eks.
No ja kui palju ma teiste pärast kirjutan. Ikka ainult enda rõõmuks.
Kohe saab läbi aasta lühim kuu. Läks teine lennates.
Kevadet on tunda. Päevad on pikemad. Saab juba valges minna ja valges tulla. Ei pea ainult pimeduse varjus hiilima.
Ehk siis tuleb tagasi ka lugemise tahe...
Aga homme Saaremaale!
Tahaks siia miski foto panna, aga ei leia sobivat. Olgu siis pealegi igav lugu:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar