Kaks päeva olen elanud Eesti sünnipäeva tähe all. On olnud imeline aeg. Eile taas kodukandis aastapäeva üritusel osaledes vaimustusin kohaliku kultuuri rikkusest. Sellest, kui aktiivne, musikaalne ja teotahteline rahvas seal elab. Milline laste- ja noorteorkester on kohaliku muusikakooli entusiastlike õpetajate eestvedamisel kokku pandud! Ja millise innuga muusikat tehakse ja kui suurepäraselt see kokku kõlab. Aga eriliselt teeb südame soojaks, kui üks väga lähedane laps/noor laulab, naudib lava ning esinemist. Imeline!
*No ja muidugi see õige pidupäev - 24. veebruar. Eks õhtupoolik sai veedetud ikka televiisori ees. Suurepärane kontsert-lavastus noorte meeste poolt ja presidendilt hea kõne. (Ääremärkusena mainin, et väike häälekähedus lisas kõigele veel annuse šarmantsust juurde:) Ja see on puhtalt mu isiklik arvamus.) Loomulikult on jälle neid, kes vigiseda tahavad, aga ju neil on siis selline vajadus ja viis ennast väljendada. Aga eks eestlastele olegi komme pidevalt oma rahulolematust välja näidata ja kritiseerida. Rohkem positiivsust, seltsimehed!:) Hommikupoolikul laulsin koos kooriga kirikus ja see oli ilus võimalus kodumaa sünnipäeva tähistamiseks. Ega siis ilma asjata öelda, et kiri algab kirikust ja rahvas algab raamatust. On igati väärikas ka riigi tähtpäevi kirikus pühitseda.
Isiklik sünnipäev on ka seljatatud:)
Avastasin, et nii palju blogijaid (kelle blogisid loen), on veebruaris sündinud. Palju õnne meile kõigile!:)
See on huvitav, kuidas inimesed sünnipäevadesse ja tähistamisse suhtuvad. Ühed ei taha sellest mitte midagi teada ja teised pidutseksid igal võimalusel. Ma ei kuulu vist otseselt kummassegi kategooriasse. Ikka on tore, kui välja tehakse ja õnne soovitakse. Õrnade õite vastu ei ole ka midagi:) Kingitustega on iseasi. Elu jooksul on juba üht-teist kogunenud ja ega midagi polegi otseselt vaja. Tänapäeval räägitakse üha enam elamuste kinkimisest. Ega mulle ei meeldiks seegi, kui keegi mulle näiteks langevarjuhüppe või allveeujumise kingiks. Nii et sellega on ka, nagu on. Aga sellest ei tahtnud ma tegelikult üldse rääkida.
Õnneks sain osad oma lillekesed seekord pildile püütud.
Alloleval pildil pisut "kapsaks" muutunud tulbid ja osake aastasest magusavarust:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar