Suures osas varem kolumnidena ilmunud lood. Lühikesed, päevakajalised, kohati tuntavalt tellitud lood. Lõpupoole läks justkui paremaks, oli rohkem Petronet ja vähem tellimust, kui nii võib öelda.
Sain oma Petrone doosi jälle kätte:) Nüüd küll tundub, et aitab vist tükiks ajaks...
Raamatu pealkirja kohta on öeldud tagakaanel:
Peegelmees on mees, kes märkab maailma ja peegeldab seda, vahel valusalt ja siiralt, vahel naljakate nurkade alt.
Lasen siis siinkohal peegelmehel kõnelda.
Kõigepealt meie eelmisest presidendist:
Üks iseäralik kriitika Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kohta on see, mis puudutab tema välist olekut. Talle meeldib nimelt närimiskumm ja käsi taskus hoida.
Alguses ei saanud ma aru, mis neil asjadel siis nii väga viga on, aga ma kuulsin seda alalõpmata. "Näed, jälle on käed taskusse pannud! Ja jälle näts suus!" Esimest korda võis seda avalikult kuulda vähemalt aastal 2006, kui mees Eesti presidendiks valiti, Ja värskelt ütles seda näiteks Vahur Kersna ühes teleintervjuus: "Ma kardan, et väga paljud on väsinud presidendist, kes on natuke arrogantne intellektuaal, kes närib nätsu, on pärit Ameerikast ja kelle pereelu on olnud kõike muud kui meile arusaadav või isegi aktsepteeritav."
...Mind häirib samas see, et ma tunnetan selles kriitikas justkui silmakirjalikkust. Kuigi tundub, et üldiselt pole eestlastel suurt respekti moraalsete eeskirjade vastu - see maa on uhke näiteks selle üle, et on Euroopa kõige vähem religioosne riik-, on siinsamas üle hinnatud teatud sõjaeelsed sentimentaalsed "Wikmani poiste" kombed.
...Mõned inimesed jumaldavad tema nutikaid kilde, kikilipsu, tema sotsiaalmeedia-kuraasi. Ja mõned inimesed vihkavad teda täpselt samadel põhjustel, nähes temas õhku täis võltsfilosoofi, kes tunneb end hästi vaid siis, kui saab teiste valitsejate kätt suruda.
...Ilves-president aitas mitmel moel ka Eesti nooremat põlvkonda, kellel ei olnud nõukogude ajast mitte mingeid mälestusi. Ilves võimaldas noortel oma olemasoluga kasvada terviklikku iseseisvasse rahvusse, millel puudusid liiga tugevad sidemed teistega. Noortel polnud sageli aimugi, millest vanad inimesed räägivad ja samamoodi ei saanud nõukaaja juttudele pihta nende president. Ilves oli noortele ühtaegu minevik ja tulevik kokku keerutatult, ta oli rohkem nende moodi kui nende endi vanemad.
***********************************
Eestis on jõululaupäeval kombeks minna oma lahkunud lähedaste puhkepaika vaatama ja süüdata nende mälestuseks küünal.
Surnuaialik vaikus su ümber sobib väga hästi selleks, et oma sisemine temperatuur välisega sünkroniseerida.
************************************
Mu lastel on igav. Nad annavad mulle sellest alalõpmata teada. ...
Mul on sellest kõrini ja mitte ainult minul. ...
Tervel põlvkonnal on igav. Nende meelt on lahutatud ja elevil hoitud sünnist saati igasuguste tegevusvidinate ja äppidega. Ning kui saabub jõhker hetk, kui neile ei pakutagi mitte midagi tarbida, tabavad neid võõrutusnähud ja äng. ...
Minu enda lapsepõlv ei olnud perfektne - see oli päris tavaline, kui nii võib öelda.
Aga ma ei mäleta, et ma eales igavust oleks tundnud. Mul olid kogu aeg käsil väikesed projektid...
Mis igavus? See ei tulnud mulle pähegi.
Sellised mõtted siis seekord, mis mulle miskil põhjusel "ette jäid". Ise tean ja rohkem ei ütlegi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar