Minu Island: piimajõed ja pudrumäed.
Petrone Print, 2026
304 on. + fotod
(Minu sari)
Taaskord üks väga muhe Minu sarja raamat! Mulle väga meeldis, sobis hästi mu huumorimeelega. Milline lopsakas sõna- ja keelekasutus! Tõeline nauding! Nii sai ka kogu "igav liiv ja tühi väli" värvikaks kirjutatud😊, laia pintsliga maalitud.
Häid ütlemisi ei saa mitte teps teragi raisku lasta, seetõttu tulevad nüüd (valimatult valitud🤭) väljakirjutused:
"...Ma tuletan sulle meelde, miks ma endale üldse juhiload tegin: et kodust Antslasse poodi pääseda. 15 kilomeetrit üks ots. Keegi ei tule vastu ja keegi ei lähe mööda. Aga nüüd - Helsingid, Stockholmid, Kopenhaagenid, miljon elanikku siin, miljon seal, laeva sisse, laevast välja, esimesele korrusele, teisele korrusele, mäkke üles, mäest alla..."
"Ma ei usu sind! Sa ütlesid ka, et laev tuleb Taanist Islandile kolm ööpäeva, aga vähemalt ühel päeval pidin ma küll kolm korda kella kaheksast üheksani elama - iga natukese aja tagant sai kell jälle üheksa."
"No Eesti aeg, Taani aeg ja Fääri saarte aeg erinevadki..."
"Ära sega vahele, kui inimesel on itkuaeg! Muidu mul läheb meelest, mis mure mul oli." (lk 26)
No ütle nüüd inimesi! Endal on lagedat maad lademes, aga maju ehitavad tiikidesse. (lk 29)
...kuidas nad ometigi suutsid "siit sinna" liikuda? Sellise ilmaga? Mille järgi nad küll selles lõpmata tühjuses orienteerusid? Võib ju rääkida tähtedest ja kuust, aga kui ööpäevade kaupa hallitab, nii et ükski kiir kuskilt läbi ei tule? "Kuskil teed, ei tulekiiri..." (lk 37)
"Ma sai vast mõnõ sammukõsõ mintüs," seletas Kaili koju jõudes, "ku kõrraga tull üts ilmadu suur mõtsik tsirk nigu sõalinnuk ja tahtsõ mul silmäq pääst vällä nokki. Ja sõs tõnõ kah viil!" (lk 64)
Mul on nende puude ees peaaegu piinlik oma hiljutise reaktsiooni pärast, kui sattusin Island-ise-teab-kust lugema fakti, et Islandil on metsandusministeerium. Island ja metsandusministeerium, ha-haa! Mitu puud neil kokku on? (lk 65)
Islandi rahvuslill drüüas (valgete, maasikaõisi meenutavate õitega taim). Kõlab nagu köharohu ja Harry Potteri loitsu ristand. (lk 67)
No ütle nüüd, armas hing, milline jõgi on 112 meetrit sügav? 112 on hädaabinumber, mitte jõe sügavus. (lk 67)
Kõik täie mõistusega inimesed saavad aru, kui toredad on need vabad hommikud, mil ükski lammas, laps ega lepalind sind üles ei karju, sa oled eelmisel õhtul tunde soojas vees vedelenud, maganud õndsaund nagu vanajumala õiglane kukulind ja mitte kedagi ei huvita, millal sa ärkad. (lk 68)
"Ma räägin kogu aeg, et müüme selle neetud saareniru kõige täiega maha ja ostame kogu kambale kena tükikese maad kuskil Vahemere ääres..." (lk 198)
Lisaks kõigele on tuul väga alatult veel vee kah täitsa külmaks puhunud, nii et pärast kolme-nelja udupilti ronivad kangelaslikud eesti emad taas kuivale ja kamandavad, et pangu ma nüüd auto küdema, muidu nad saavad kohe kroonilised ülemised ja alumised hingehädad kaela ja kubemesse. (lk 222)
Eesti sünnipäeva auks otsib Island ka valge värvi välja. Kogu riik käiakse üle ja puhastatakse ära. (lk 230)
"Tegelikult peaksime me kõik kuhugi kenamasse kohta kolima. Näed ise, mis ilm see siin on! Ja kogu aeg kuskil miski podiseb, ilmaski ei või teada, kas õnnestub oma elunatuke loomuliku lõpuni elada või lendad ühel päeval õhku või mattud muda alla. Ma olen korduvalt öelnud: müüme selle saareniru maha, näiteks tuumakatsetusteks... Praegu me vindume siin nagu mingid..."
Paar sõnaseletust kah:
Arvuti=tölva
Telefon = simi
Ilm = vedur
Igatahes mulle irmsasti meeldis😍 Kes vähegi sarnast huumorit talub, siis antagu minna, tõeline maiuspala!😁😋
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar