Laias laastus võib mööduva aastaga igati rahule jääda. Pärast tormilist ja räsivat 2023ndat oli 2024 rahunemise ja stabiliseerumise aeg.
Kindlasti oli hetki ja asju, mis võinuks teistmoodi olla või mis mingil kombel kripeldama jäid, aga ega ise palju midagi teha ka poleks saanud... Eks ikka inimsuhted on need, mis elu keeruliseks ja käänuliseks teevad ning sõltub siis suhtumisest, emotsionaalsest seisundist, kuidas keegi sellest läbi tuleb, üle elab või läbi elab või hoopis mööda vaatab...
Detsembri viimane dekaad rabas ka täiesti ootamatult jalust. Ei olnud planeeritud siia lõputuna näivat/kestvat haigust (peamiselt piinav köha ja hääl ära, hommikul annab ikka tükk aega rögiseda, et inimese tunne peale tuleks🥴). 10+ päeva juba!!! Hullumaja!🤪 Täna tunnen esimest korda, et vist hakkab ikka paremaks minema. Jään ellu!😁
Ilus suvi oli. Palju laulmist kooriga. Ilmaga vedas ka iga kord, kui miski õueüritus oli. Rikas marjasaak - mustikad, pohlad! Siiani olen välja vedanud. Täna just tuvastasime sügavkülma sisu. Veel kestab üht-teist 😍
Blogimisega olen ka ikka plusspoolel 🙂 Vähemalt numbriliselt väljendudes üks kobedamaid. Aga saaks veel paremini, sisukamalt, ka tihedamalt.
Lugemisaasta ei olnud väga rikas, aga ega üle oma varju ei hüppa ning kokkuvõtteid ma selles vallas ei tee, vähemalt hetkel mitte. Ja ikka sisu loeb, mitte kvantiteet. Võib-olla uuel aastal teen mingi postituse loetust.
Käsitööga läks kehvasti. Ei ole millegagi hiilata. Randmesoojendajad, mida siin kunagi demonstreerisin, jäidki lõpetamata☹️
Aastavahetus möödub maakodus. Täna tuli taas imeilus talv!❤️ Süda rõõmustab ja silm särab🤩💓
Aastat lõpu tuhinas tõmbasin riiulist välja kaks toredat raamatut. Üks neist Silvia Rannamaa "Kasuema". Otsisin sealt välja ühe mällu sööbinud mõtte, mis puudutab aastavahetust, nääriööd: "Võõrasema ja isa läksid juba õhtul kuhugi uut aastat vastu võtma. Isa oleks tahtnud seda kodus teha, kuid võõrasema oli nii kärsitu. Tema pidi uuele aastale tingimata kuhugi poolele teele vastu tõttama."
Teine, mu suur lemmik, Made Kalda "Seitse tähte taevasõelas". Alati meenub mulle sealt, et aastavahetusel jäeti kogu ööks söök lauale.
"...meie vanaema toob vana-aastaöösel seitse korda toidu lauale ja ajab meie sööma,/.../ see toovat tallu järgmiseks aastaks rikka lõikuse ja õnne kogu majapidamisele. Küll näed, seitse korda peame täna öösel sööma, praegu on kolmas, neli veel, kapsasupp on kõige viimane söök, kas tunned, köögist tuleb ju kapsasupp lõhna; kui selle oleme kätte saanud, siis võime magada kas või päev läbi."
Sellised toredad kirjanduslikud vahepalad siis siia lõpetuseks!
"Sööge, sööge lapsed!" "...kui sööjad laua äärest lahkuvad, teatab emm, et heitku magama või tehku, mis keegi teha tahab."
Toredat aastavahetust! Sööge ja tehke, mis tahate!😆
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar