Laupäev, emadepäeva laupäev

Nagu pealkirjast nähtub, on käes laupäev ja juba 11. mai.

Nii kui aprilli viimane kuupäev kukkus, lõppes ka mu blogimise ind🤭 Õigupoolest indu isegi oleks, aga ei olnud enam seda kohustust, mille endale aprillis panin. Tegelikult selline väike sundus on isegi hea. Leida igas päevas midagi sellist, mida esile tõsta, mis kõnetab, mida tahad jagada. Muidu hakkab kuhjuma ja kui tekib kirjutamise hetk, siis võib hoopis tühimik tekkida... Aga! Mitte sellest ei tahtnud ma rääkida!

Hoopis sellest, et eestlased (või üldse kõik?) armastavad eriliselt laupäevi. No nagu täna, et emadepäeva laupäev või nii😀 Aga tõsiselt rääkides, siis on meil ju nt jõululaupäev tähtsam kui jõulupüha ise, samuti jaanilaupäev tähtsam kui jaanipäev. Ja vana aasta (iiv!😆) on tähtsam kui uus aasta.

Loodus on nädalaga palju edasi arenenud. Ma ei mäleta, et meil kunagi aias nii palju tulpe oleks olnud... Kust need küll tulid, küsin ma? See on muidugi väga tore ja ilus!

Praegu ongi mu meelest kõige ilusam aeg - see õrn rohelus, vahtra kollased õied, sädistavad linnud, kevadlillede värvikirevus... Lausa hingemattev.

Täna oli tõhus tööpäev. Surnuaias koristamas ja lilli istutamas. Tuul tahtis küll kõrvad ja mõistuse peast viia. Lehtede laiali puhumisest rääkimata. Kodus puhastasin küüslauku, et saaks need maha panna. Õhtusöögiks taas kartuli-hakkliha vorm.

Ja Eurovision on nüüd ju! Ja päikese magnettormid. Nautigem!