Toimetaja: Mae Lender
Kirjastus: Petrone Print, 2023
272 lk., 8 l. ill
(Minu-sari)
Ei tea, millega ma olen selle ära teeninud, et viimasel ajal on mu lektüüriks sattunud väga erilised ja suurepärased raamatud?!?
Hiljuti "Meie vana maja" Tuuli Jõesaare sulest ja nüüd Kristi Ilvese "Minu Mulgimaa".
Need kuidagi tõstsid mind jälle pinnale ja taastasid mu usu lugemisse ja lugemise positiivsesse mõjusse. Vahepeal ei olnud üldse mingit isu lugeda, ei püsinud järjel, ei suutnud süveneda, mõte läks uitama...
Kindlasti on nende mõlema raamatu puhul oma roll ka toimetajal Mae Lenderil (lehvitan Sulle, kui lugema juhtud👋🥰). Oma blogis on ta neid nii hea sõnaga tutvustanud ja pealegi, Mae ei võtaks ühtegi halba raamatut ka toimetada😉 Nagu juba ühes varasemas postituses mainisin - Mae on kvaliteedimärk!❤️
[Ta ise iseloomustab nende kahe raamatuga toimetamist nii:
Mul on nüüd kahe viimase raamatu autorid olnud sellised eluterve talupojamõistuse, kahe jalaga maa peal, tugevad ja vägevad naised... kuidas leida endas jõudu siitkohast nüüd edasi minna, selles on küsimus...]
Aga siis Mulgimaa raamatust ka veidi või?!?😁 No hea oli, ehe ja aus ja tore! Erilised kommid olid muidugi persoonide lood raamatu viimases peatükis. Elmar ja Ilmar ja Kalle ja Alli ning muidugi Erna.
P.S. Tekst on kirjutatud ammu. Augusti lõpus, seega pea kaks kuud tagasi. On piisavalt kaua laagerdunud😝 Ei hakka siia enam midagi juurde keevitama. Las jääda. Aga loetagu, julgen soovitada küll😉
Mae lehvitab vastu ja kinnitab, et need on mõlemad tõepoolest suurepärased lugemiselamused, lisaks on mõlemad autorid äärmiselt hea sulejooksuga, nii et toimetajale jäid vaid kosmeetilised kohendamised.
VastaKustutaJa see teine asi... kahjuks ei pea paika - Mae on võtnud küll kahtlast kraami oma lauale. Ja hiljem pead vastu betoonseina peksnud. Aga haavad paranevad, valu ununeb ja... :)