Tartu. ERM. Nädalavahetus, see eelmine🙂

Kui Tallinna vesisest haardest bussi peale saime läksid taevaluugid päriselt valla. Poole tee peal hakkas aga heledamaks minema ning Tartusse jõudes tundus, et seal pole üldsegi sadanud. Väike kehakinnitus Ruuni pubis ja siis uksest väljudes saime ka veidi uduvihma. Edasine siht oli ERM. Eesti Rahva Muuseum. Abikaas käis ammu pinda, et lähme-lähme, muidu olemegi kaks viimast eestlast, kes pole veel sinna jõudnud 😆 No seda viimast mõtlesin muidugi mina ise juurde😝 Aga mõeldud, tehtud. Just nüüd tundus aeg küps ja ka mina valmis Tartusse minema. Mõtlesin selle endale toredaks väljasõidu-ürituseks ja kohe hoopis teine minek😆

ERMi juurde viib linnaliinibuss number 7. Pilet (nn tunnipilet) maksab 1.50. Selle saab endale soetada nn rohelise kaardiga ehk siis ühiskaardiga, kui sinna on eelnevalt raha laaditud. Sama on võimalik teha ka kontaktivaba pangakaardiga. Nii palju siinkohal turismiinfot😉

ERM jättis hea, isegi väga hea mulje. Kuigi sellise kolossaalse, imposantse hoone taustal tunned end pisikese, tühise putukana... Ja pisut klaustrofoobne tunne tuleb ka peale... Palju ruumi, avarust, kõrgust ja pikkust... Ja taas tundsin, et olen nii tilluke. Aga see kõik on muidugi tühi-tähi ja peas kinni. Tasub ikka vaadata suuremat pilti.

Püsinäitused "Kohtumised" ja "Uurali kaja" sai läbi käidud. Põhiline huvi oli ajutistel, vahetuvatel näitustel. Mulle isiklikult avaldasid erilist muljet suveniirrätikud "Sõnumid kolmnurgas" ja kotid "Praktiline ilu. Käekotid, rahakotid, kandekotid ja lahttaskud ERMi kogudest" avatud hoidlas, samuti toolide näitus galeriis - "Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool". Näitus "Õige keha, vale keha" sai ka üle vaadatud, aga väga vau-efekti ei tekkinud, mõningaid toredaid äratundmisi kahtlemata oli. 

Kogu kupatuse pilet maksis 14€ ja selle piletiga oleks soodustust saanud veel ka tagurpidi majas, aga sinna me enam kahjuks ei jõudnud...

 

Sai nüüd siia läbisegi fotomaterjali paisatud. See on nii tore, et pildistamine ei ole keelatud! Enda tarbeks klõpsisin just tekstimaterjali, hea teinekord fakte üle vaadata või midagi tsiteerida 🙂 No näiteks toon kohe paar soola olulisuse kohta käivat mõtet:

Keeda soolane ruvvake, küdsa nätsk leivake, ei siis pere pal'lu söö.

Seda võib naiseks võtta, kellega vaka soola seltsis oled ää söönud.

Paar fotot ka kaunitest rätikutest:

No ja ikka majutusest ka:

Kuna meil oli ööbimisega väljasõit, siis seekord peatusime Barclay hotellis. Hea, isegi väga hea asukoht ja ka hind tundus üsna soodne. Jaa, voodi oli mõnus ja kõik vajalik olemas. Aga veidi jahedavõitu oli ja sisenedes lõi ninna suitsuhais või õigemini selline seisnud sigaretisuitsu lõhn, mis on ladestunud vaipkattesse või kuhugi. Hiljem see hajus või harjusime meie, ei teagi... Oleks me piirdunudki ainult majutusega, siis oleks hea hinde (hinnangu) saanud, aga lolli peaga võtsime ka hommikusöögi (et naudime siis pühapäeva ja ei hakka linna peale kohvikusse minema), mis oli alla igasugust arvestust. Valik oli väike, pudrukirme kuivanud ja kohv ei kannatanud üldse mingit kriitikat, see ei kõlvanud mitte kuhugi. Kuskilt kommentaaridest pärast lugesin, et hotell on jäänud 90ndatesse pidama ja vajaks seega uuenduskuuri😉

Pühapäeval promeneerisime linna peal ehk siis käisime Toomemäel jalutamas. Kuna algas oktoober ja ühes sellega ka sügis, siis oli tuul veidi vilu ja üsna tugev, aga muidu oli Tartu ilus. Enne bussisõitu kinnitasime keha Ränduri pubis, samal ajal sadas väljas, üllatus-üllatus!, paduvihma! Kodutee sujus viperusteta. Mina lugesin (bussis!) ja kaasa tukkus🙂

Selline reisikirjeldus sai nüüd siis siia üles tähendanud😆