Tallinn: Rahva Raamat, 2021
272 lk.
Loone Otsa debüütromaan pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel esikoha.
Eks räägib seegi juba enda eest, aga raamat oli hea, isegi väga hea!
"Armastus"oli mu puhkuse saatjaks.😍
Kuna olen aga ühte "häbitut" pilti siin juba mitu korda eksponeerinud🙈, siis "redigeerisin" selle nüüd väheke viisakamasse vormi...
Raamatu tagakaanelt saame väikese ülevaate sisust:
Jaanuar 1942. Saksa okupatsioonivõimud on hävitanud kõik Eestisse jäänud juudid. Kas tõesti kõik? Kõpu metsade taga varjab Tartu ülikooli kasvandik Salme Niilend oma õpingukaaslast Isidor Levinit. Aeg on järjest ohtlikum. Isidorilt nõutakse dokumente. Neid ei ole. Kuid Tartus elab Salme ja Isidori õppejõud ning sõber Uku Masing.
Aega saatust muuta on ainult üks päev. Selle päevaga peab Salme jõudma Tartusse ja tagasi, kaasas päästev paberileht.
Kolm saatust, kolm jutustajat. Teekond läbi pakase ja meenutuste. Ühe naise tahe ja jõud. Hiiglakogus armastust selle kõigis vormides.
Aega saatust muuta on ainult üks päev. Selle päevaga peab Salme jõudma Tartusse ja tagasi, kaasas päästev paberileht.
Kolm saatust, kolm jutustajat. Teekond läbi pakase ja meenutuste. Ühe naise tahe ja jõud. Hiiglakogus armastust selle kõigis vormides.
Ja siinkohal võikski täiesti vabalt punkti panna.
Raamat on saanud väga palju positiivset kajastust, millest on suurepärase ülevaate teinud Sehkendaja.
Nii ei ole mul enam mõtet seda nimekirja ka ümber kirjutama hakata.
Näited ja väljakirjutusi oleks küllaga, aga las jääda praegu... Muidu ei jõua ma iial selle postitusega valmis...
Lugemise ajal valitses meil täielik kuumus ja seetõttu olid kärekülma taliharjapäeva sündmused üsna jahutava mõjuga...
Just see tunne on jätkuvalt minuga, kuigi üksikasjad hakkavad tuhmuma.
Just see tunne on jätkuvalt minuga, kuigi üksikasjad hakkavad tuhmuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar