"Hirmu loor"

Samia Shariff. Hirmu loor.
Kirjastus: Sinisukk, 2022
364 lk.
Tõlkinud: Mari Vallik
"Valge sari"

Teen kiirelt jälle siia ühe (vahe)postituse. Lugesin kahe õhtuga selle õudselt põneva (no teate ju küll - õudne ja põnev! Päriselt!) raamatu läbi.
Kuigi olen endale korduvalt tõotanud, et ma ei loe enam selliseid raamatuid, aga ma ei tea, mis mul viga on, et ei suuda seda lubadust pidada.
On mul masohhistlikke kalduvusi? Kas ma naudin teiste inimeste kannatusi? Selliseid murelikke küsimusi esitan siin juba lausa...
Üks on kindel - ma ei naudi teiste inimeste kannatusi. Kaasa elan aga küll. Ja need päriselu uskumatud juhtumised - need on nii ehedad ja vahetud ja päris... Ja ma ikka ei suuda uskuda, kuidas meie 21. sajandil ikka veel sellised asjad juhtuvad?!? Aga elu, mis muud...
Kui lugeda niisuguseid raamatuid, mis on naistevastasest vägivallast, julmusest, ahistamisest, siis tekib mul alati (õigustatud) küsimus - kuidas üldse võivad Läänemaailma (Õhtumaade) inimesed rääkida oma vabaduste piiramisest, kui nad ei ole kogenud midagi sellist, millega on kokku puutunud ja koos elanud "Valge"-sarja naised?!? Ja kui nad räägivad, siis millest nad õigupoolest räägivad?!?

Möönab Samiagi, kes on prantsuse-alžeeria päritolu naine:
Kas vabade maade naised on teadlikud, kui õnnelikud nad on? Ma ei usu seda, sest selleks, et hinnata vabaduse tõelist väärtust, peab olema vabadusest ilma jäetud.

Ja veel:
Olin saavutanud eesmärgi, mis oli minu samme viimased paar aastat juhtinud: vabadus. See on hindamatu privileeg, mis peaks olema iseenesestmõistetav kõigile naistele.

***
Paariks tunniks õnnestus mul unustada oma mured ja ajada kõik kurjad mõtted minema. Sel ööl magasin ma rahulikult, muretsemata homsete raskuste pärast.

***
Mõni aeg hiljem kolisime lõpuks päris oma korterisse. Tasapisi, iga päev natuke unustasid lapsed meie ühised rasked ajad. Minu viis last on õnnelikud, et nad on kanadalased. Nad on leidnud palju sõpru ja kolm nooremat räägivad prantsuse keelt juba Quebeci aktsendiga.
Ma soovin, et kõik rõhutud naised kogu maailmas võiksid ühel päeval tunda end vabana ja kogeda samasugust õnne nagu mina praegu. Ma usun siiralt, et kõik minu varasemad õnnetused muudeti lõpuks suureks õnneks.
Mis siis, kui see on hind, mis tuleb õnne eest maksta? Jah, ma olen palju kannatanud, kuid nüüd naudin iga rahuhetke, mida maailm mulle pakub. Ma olen vaba naine, ma tean seda ja ma olen seda väärt.
Varem arvasin, et mul on kõik olemas, kui mul ei olnud midagi; täna ei ole mul eriti midagi, kuid ometi on mul kõik, sest mul on vabadus. Ma kaotasin kõik, mis mul oli, et saada kõik see, mida mul kunagi ei olnud.
Täna elan ma oma perega rahulikku elu tagasihoidlikus korteris, Montreali lääneosas asuvas vaeses linnaosas, kuid ma ei vahetaks seda mingi hinna eest oma Alžeeria lossi vastu.