See oli vist minu esimene kokkupuude Varraku ajaviiteromaaniga.
Igal juhul oli see väga positiivne kogemus.
Jäin hommikul peaaegu et tööle hiljaks. Vaat', mis juhtub, kui hakata argihommikul kohvi kõrvale raamatut lugema:)
Oli just selline, nagu üks ajaviiteromaan olema peab. Armastust ja põnevust, romantikat, kaunist loodust ning muidugi inimesi Issanda kirjust ja imelisest loomaaiast:) Just selline lugu, mis ennast kerib, nii et ei saa raamatut käest panna, sest tahaks teada, mis edasi saab ja kuidas lõpeb. Loomulikult lõpeb hästi ja see on minusugusele romantikule oluline:)
Umbes-täpselt kahte kommentaari lugesin selle raamatu kohta, kus üks oli enam-vähem positiivne ja teine mitte nii väga (ei saa just ka öelda, et enam-vähem negatiivne). Keegi ütles, et on Willettilt paremaid raamatuid lugenud ja see väga ei köitnud. No ma tahaks siis kohe neid teisi ka lugeda, sest mind köitis juba seegi täiesti piisavalt. Aga... (no te teate juba ju, mis ma nüüd ütlen, eks?!) ma olen ju nii väike ilukirjanduse lugeja... (arvasite ära, eks?!:)) Seetõttu köidavad mind need harvad leiud, mida endale vahel luban:)
Sisu ma siin avama ei hakka. Ülevaadet saab igast raamatututvustusest lugeda.
Ainult seda mainin veel, et autorit Marcia Willetti on võrreldud Rosamunde Pilcheriga. Pilcherit ma lugenud ei ole. Küll olen aga vaadanud neid filme, mis tema romaanide ainetel tehtud on. Ja need on mulle väga meeltmööda olnud. Romantik, noh!:)
Mõnus lugemine siia suvelõppu (mis hetkel küll rohkem sügisenäoline).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar