Paar kuud tagasi lubasin lisada ühele kirjutisele ka pildid. Miskipärast see jäi aga viibima ja nüüd ei saanud enam sinna neid panna. Sestap siis uus postitus.
Las pildid kõnelevad oma keelt. Hea tunne on, et sai paar olulist ja ilusat (emotsionaalselt, mitte kvaliteedilt) fotot arvutisse. Natuke nagu ka päästetud (rehabiliteeritud) tunne või nii:) Meenutades siis vanemate kuldpulmapäeva, mis tegelikkuses olemata jäi ja ühtlasi isa mälestades, kellel homme on sünnipäev, aga teist korda juba teispoolsuses...
|
Pulmapäev |
|
Ja siis tulin mängu juba mina:) |
|
Minu noor isa |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar