Pühademelust

Et läbi siis selleks korraks kõik need pühad - jõulud ja aastavahetus.
Kiirelt läksid, nagu ikka, pean ma kurbusega nentima. Eks ole ju nii, et ootus on alati parem ja suurem, kui kättejõudnud aeg või kättesaadud asi?!

Mitmed kurdavad, et on väsinud jõuludele eelnevast või sellega kaasas käivast tingel-tangelist. Jah, võib-olla... Inimesi on erinevaid. Aga mind rõõmustab, kui kuulen kuskilt, nt kaubanduskeskusest läbi astudes, helgeid jõulumeloodiaid, see loob meeleolu. Kodus meeldib mulle ka aegsasti jõuluplaate kuulama hakata, ikka tõelise jõulumuusikaga, mitte nn tingel-tangeliga. Jõuluaeg on nii üürike ja kui peab ainult kolme päeva mahutama kogu jõulumuusika, siis on natuke kurb ja aega jääb ka napiks. Kolmekuningapäevani on veel küll veidi aega, mis on iseenesest tore, aga kuna on juba uus aasta, siis kaasnevad ka uued mõtted ja tegemised.

Paljude jaoks on jõulud suured kingituste pühad. Võin öelda, et mina peaaegu et vihkan jälle seda kingituste tegemise maaniat. Jah, lastele kinkimisest saan veel aru. Aga täiskasvanud? Ma ei taha mingit mõttetut ninni-nänni saada ja ka teistele mitte kinkida. Olen praktiline inimene ja sel juhul tahan praktilisi asju, aga on "tarku", kes teavad, et tarbeasju ei kingita?!? Ja siis olgugi olemata... Aga kingitakse ikka praktilisi asju ka, kui soovi avaldad:) Pealegi teatud vanuses on juba ka kõik asjad olemas.
Hoopis olulisem on see tunne, mis jõuluaeg endaga toob. Kui kõik kiire saab mööda ja lubad jõulurahu oma hinge ja koju. Oled koos lähedastega, mõtiskled ja võtad aja maha.

Oma mõtetele sain tuge ka viimast Telelehte lugedes, kus Inga Lunge ütleb:
"Need asjad, mida soovin, pole kindlasti materiaalsed. Olen täiesti kindel, et meil kõigil on asju üleliia. Kas vana tainarull on tõesti halvem kui uus? No ei ole ju. Meil on väga vähe seda, mida puudu on. Energia, mis kulub kinkide ostmisele, võiks suunata koju hea energia loomiseks.
Meile meeldib lauamänge mängida. Istume suure laua taha ja veedame seal tunde! Lapsi pole üldse keeruline nutiseadmetest eemale tirida. Kui sa lähed ja küsid, et tahad sa midagi koos teha, ütleb iga laps päris kindlasti kohe jah! Nad jätavad oma tegemised pooleli, sest naudivad koosolemise aega.
...Usun, et kui mõelda häid mõtteid  ja soovida häid soove, siis nii lähebki."

Ja siis tuleb aastavahetuse melu...
Jah, kunagi noorena oli põnev kuskile uuele aastale poolele teele vastu rutata, kellegi juurde minna, koos uut aastat vastu võtta, ilutulestikku vaadata... Eks muidugi - on ju ilus, kui ilutulestik selgesse öötaevasse kauneid mustreid joonistab... Aga see paugutamine, müra ja lärm - nagu sõda oleks lahti - see on kohutav. Ma pigem loobun sellest. Ja kui palju see atmosfääri reostab? Kas seda ka keegi küsib? Raha tuulde loopimisest ei tasu vist rääkidagi?
Mis siis tegelikult muutub? Mis on teisiti?
Jah, aastanumber vahetub! Aga kõik muu ju kordub...
Öeldakse, et see on majanduselus oluline, lõpeb üks majandusaasta ja algab teine. Loomulikult võiks see aeg olla ka igaühe elus kokkuvõtete tegemiseks ja möödunule tagasi vaatamiseks. Ilmselt paljud seda teevadki. Suur osa aga lihtsalt paneb pidu, joob ja laaberdab. Kurb!
Pigem võiks seegi aeg olla kodu ja pere ringis või vaikne mõtiskelu iseendaga.

Samast Telelehest leidsin veel ühe pideme, rubriigist "Säravaid mõtteid aastast 2014", Andrus Vaarik'ult: "Ma olen 55 ja saan  juba aru, et kõik mingis spiraalis jälle kordub. Sellised suured ahhaa-elamused jäävad üha harvemaks. Aga ka pettumused ja vihastamised. Kui mulle midagi meeldib, läbi selle paletunud koore midagi jõuab, mind miski väga puudutab-liigutab, olen ma eriti õnnelik."

Kõige parema uus-aasta kõne pidas minu meelest Eiki Nestor. See oli soe ja südamlik, kuidagi oma ja inimlik. Tsiteerin paari tema mõtet:  "Nii soovikski, et uuel aastal me märkaks oma järeltulevat põlve rohkem. Kui lapsed kasvavad, on ju pidev häda, et neile ei jätku nii palju aega, kui tahaks. Ja kui nad on suureks saanud, on neil sama mure meiega. Võtke seda aega oma lähedaste märkamiseks ka siis, kui seda leida pole võimalik. Lihtsalt võtke. Ja kõik.
/.../ Minu suureks, minu kõige suuremaks uusaasta ja tulevikusooviks ongi see, et kõik Eesti tööinimesed saaksid oma palgaga hakkama. Et neil seejuures oleks aega ka tegelikult olulisteks asjadeks. Olla koos perega, lugeda raamatuid ja kuulata muusikat, teha sporti, kasvatada kaktuseid, minugi poolest. Et mitte keegi ei peaks tasuvama töö leidmisel lahku kolima ja lapsi omapäi jätma. Ma soovin, et iga töötav inimene saaks väärikat tasu, mis võimaldaks mõistlikult toime tulla."

Meenuvad mõned read ühest imelisest laulust jõulukontserdilt "Immaanuel":

Pühademelus ja tuledesäras - Jõululaps kas Sul on aset?
Toas, kus on karraga ehitud kuusk -  Jõululaps kas Sul on aset?
Päeval, kui teha on nii palju muud - Jõululaps kas Sul on aset?

Vaata, mu süda on sõimeks Su jaoks - Jõululaps siin on Su ase!
Templiks, kus alati viibida võid -  Jõululaps siin on Su ase!
Tule ja ela mu südame sees - Jõululaps siin, siin on Su ase!

Nii lihtne kõik ongi! Tegelikult on vaja nii vähe, et olla õnnelik ja elada rahu südames!