4. juuli 2014

Suvelugemised 3.

Jätkates siis "Minu"-sarja raamatutega osutus järgmiseks valituks "Minu Island". Miks just see? Ei ole ma ju ise Islandil käinud. Aga see maa tundub nii kauge, nii eriline ja nii põnev:)

Veidi Islandi "maitset suhu" sain juba Risto Lauri blogistiilis raamatut "Islandile" lugedes. Seegi oli üks tõukejõud. Tema puhul meeldis mulle selline muhe ja satiiriline kirjutamise stiil. Raamat on koostatud facebooki sissekannete põhjal. Juttudele vahelduseks on Moldovast Islandile rännanud noore fotograafi Iurie Belegurschi pildid. Raamatu koostaja leidis nii Risto kui Iurie facebookist. No see selleks. Palju kriitikat on raamat saanud ja võib-olla õigusega, aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Kui palju seal Islandit on, selle üle võib samuti  vaielda. Ju minu jaoks, kes pole Islandil viibinud, ikka oli ka. Aga välja kirjutasin hoopis muud:

"Kunagi räägin õpilasele, et meil isegi tantsitakse niiviisi, mitmetuhande kaupa ühel staadionil ja tehakse vahvaid mustreid ja keegi kellelegi selga ei saja ning keegi kõhuli porri ei lärtsata. Meil Eestis ongi nii, et tõsta sa elektrihinda või lükka Pikk Hermann külili – ega rahvast välja märatsema ei saa. Togi jalaga või surgi täägiga – naljalt ükski närv ei liigu. Ep’ kerki kulmgi. Aga süüta laulupeotuli – tulevad mürinal. Laviinina rulluvad üle linna, külvates endi ümber rõõmu, naerukilkeid, tühje pepsipudeleid ning eelkõige õudu vaenlases. Järgmine kord, kui taaskord mingi ebameeldiv uudis kas siis hinnatõusu või paljastatud korruptsiooni näol peaks saabuma võiksid ametiühingud seda fenomeni arvesse võtta ning selle asemel, et nelja pensionäriga sotsiaalministeeriumi ette ämbreid kolistama minna, võiks nad hoopis lauluväljakul tule süüdata, Kaljustele traati tõmmata ning juba tunni aja pärast oleks asi naljast kaugel! Usun, et Iff ei jõuaks veel pooli mattiiseneidki ära laulda, kui juba oleksid rõhujad käpuli, kurnajad kummuli ning paar lipsuga pätti taaskord trellide taga. Aga meie laulaksime veel teine ja kolmaski päev, siis juba puhtast rõõmust ning kui Kaljuste on vahepeal ära kustunud, siis võib vabalt kõllata ka Klasile. See tuleb ikka kohale, valge pintsaku lehvides, Straussi looming vähemalt selleks korraks peast pühitud  - ning loetud sekunditega laulurahvaga ühte sulandudes kõlaksid üha ägedamad ja võimsamad laulud. ...
Ning oma õpilasi kutsun ma ka kindlasti kunagi Eestisse meie suurt ühislaulmist vaatama. Kas siis niisama laulmist või koos käesoleva ühiskonnakriitilise aktsiooniga. Aga nii see asi ei jää kohe mitte, et temal laulab seal MITUSADA inimest ja siis on kohe unikaalne terves maailmas. Laps peab aru saama, et lisaks väikesele Islandile on olemas ka suur Eesti ning mõned suuremadki riigid! Vaim valgeks ja keeled suhu!"

See on just paslik käesolevasse nädalasse, mille kulminatsiooniks laulu- ja tantsupidu.

Nojah, tegelikult pidin ju kirjutama hoopis teisest raamatust:)
"Minu Island: tule ja jää sümfoonia", autor Tarvo Nõmm, on ilmunud juba 5 aastat tagasi, seega paljudel kindlasti ka loetud. Ent mina olen ju selline hooajaline lugeja ja siis võtan ette neid asju, mis huvitavad või kuskilt silma jäänud või keegi soovitanud.
Mulle jättis loetu sümpaatse mulje. Saab eheda ülevaate Islandi erilisest loodusest ja loodusnähtustest. Kus vahel võib valitseda täielik stiihia, kas siis lumetormi või vihmasaju näol. Kus pole eriti taimkatet, vaid tühjad laavaväljad ja kuumad järved, vulkaanikraatrid, aga ka liustikud ja virmalised! Samuti islandlastest ja nende (toitumis)harjumustest.

Mõned tavapärased ülestähendused siis ka:) Sedapuhku sai neid päris mitu:):

"Islandi riik toetab haridust ning enesetäiendust igati. Näiteks Myvatnis peab lapsevanem tasuma oma lapse muusikakoolis käimise eest vaid 15-20% tegelikest kuludest: ülejäänu maksab vallavalitsus. Samuti finantseerib vald muusikakoolile vajalike pillide ostmist."

"Peaksid juba islandlasi tundma küll. Kui kontsert algab kell 8 õhtul, siis veel viis minutit enne kaheksat on saal tühi. Kell 8 hakkab inimesi tulema ning akadeemilise 15-minutilise hilinemise järel tulevad viimased külalised," viitab Kaldo. "Siin on ju tavaline, et post jääb päeva võrra hiljaks, sest postiauto juht kohtab näiteks tee peal mõnda sõpra, kellel on vaja aidata lambad lauta ajada!"

"Mulle meenub mõned päevad varem Postimehest loetu, kus meie Eesti juhid väidavad nagu üks mees, et Eestit majanduskriis ei ähvarda ning meil on varu nii palju, et isegi riigireservi kallale pole vaja minna.
Eks sama lubati ka Islandis. Aga siin kukub kogu finantssüsteem kokku vaid loetud päevade jooksul."

""...Ükskõik mis uuringuid maailmas tehti, alati oli Island esimeste seas, Islandlased on maailmas kõige õnnelikumad inimesed, islandlaste eluiga on kõigist kõrgem, Island on kõrgeima elatustasemega riik ja muudkui samas vaimus edasi."
"Aga keskmine eluiga on neil ju tõesti kõrge ning seda ei kõiguta isegi finantskriis," ütleb Kaldo.
"Meestel on keskmine eluiga 80 aastat ikka kõrge küll. Meie kooli bussijuht on juba 80 või natuke üle. Iga päev käib ujumas ja suvel sõidab turistidega mööda Euroopat ringi. Peale vaadates ütleks: maksimum kuuekümnene."
"Kui nüüd mõelda, mis tingimustes nad on siin elanud, siis pole ime, et nad nii karastunud ja terved inimesed on."
"Aga suhtle kellega tahad, pinget ja depressiooni neil ei ole. Kõike suudetakse võtta naljaga ja rahulikult. Keegi ei halvusta kedagi, teineteisele käkki ei keerata ning osatakse rõõmu tunda ka siis, kui naabril hästi läheb.""

"Kas elu Islandil on mind kuidagi muutnud? Kindlasti on, aga mismoodi täpselt, sellele ei oska ma vastata, sest pole ju viimased üheksa aastat põhikohaga Eestis elanud ega tea, milline ma oleksin olnud sel juhul. Mingi sisemine rahu on siin kindlasti tekkinud. Island ei ole mulle andnud liigset põhjust muretsemiseks. Ilmselt seepärast, et ma pole kunagi plaaninud siia elama jääda. Kogu aeg on silme ees siht, et nüüd hakkab viimane aasta, ning nii need aastad läinud ongi."

Kui ehk midagi häiris, siis kohati pisut liiga mehine ehk ropuvõitu sõnakasutus, aga ju siis mehed räägivad nii või vähemalt mingi osa meestest. (Õnneks minu tutvusringis mitte!) Aga see ei jäänud domineerima. Põhjamaiselt karge lugu vürtsitatud elu enese maitserohtudega! Soovitan! "Tuliselt" ja "jäiselt":)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar