Kuskilt lasteraamatust (see võis olla aabits) on jäänud meelde jutuke, kus kuuse-papa õpetab kuuse-last: Sinu isa on kuusk, sinu ema on kuusk, sina oled kuusk - me oleme kokku kuusik. Seda kuuleb tuule-poiss, kes siis omakorda hõiskab: Minu isa on tuul, minu ema on tuul, mina olen tuul - me oleme kokku tuulik.
Nii tekkiski mõte, et kui mina olen sepp ja tema on sepp, siis võiks see kokku olla sepik:) Siit edasi mõeldes leidsin aga, et hoopis toredam on sepikoda. Siin pole küll midagi pistmist sepatööga, ei ole tulist ääsi ega raua tagumist. Pigem on tegemist "sõnaseplusega" (mis vahva sõna:)) ehk siis mõtete sõnadeks sepistamisega. Nii et kodukootud filosoofiat ja muud sarnast võib siit leidma hakata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar