No mis teha, kui ilm selline lögane, hall ja vesine on. Aga see just kogu kurja juur ongi. Mul on siiralt kahju, et see ilmeilus talv otsa sai nii enneaegselt! Külm ju hävitab pisikuid. Ja üleüldse - mulle meeldib, kui talvel on lumi maas! Eriti veel selles vastikus novembrikuus - see tundus juba täitsa tore, kui maa oli valge ja kuu paistis. Aga nüüd - nii kui see soojalaine tuli ja kõik veed voolama pani - jäin mina kohe tõbiseks. Ikka selline traditsiooniline värk - kurguvalu, köha, nohu. Kõik lõõrid on umbes, pea paks ja tuikav ning üldine jõrm olemine (nagu saarlased tavatsevad öelda).
Kust siis mujalt ikka abi leida, kui ravimtaimedest.
Õnneks olen suvel korilusega tegelenud ja ka sedasorti kraami pisut varunud. Kuigi peaks palju rohkem sellele pühenduma.
Niisiis. Ravimtaimedest, mis kõike seda jama leevendada aitavad. Abiks, toeks ja teejuhiks on Rein Sanderi raamat "Kubja ürditalu ravimtaimed", mida siin kasutan ja omalt poolt ka veidi kommenteerin.
Piparmünt - see on mul esmane hädaabi vahend. Kuigi teda otseselt külmetuse rohuna ei tunta, siis ometi on ta hea rahustav joogitee. Temas on olemas eeterlik õli, mis sisaldab mentooli. Ja see on ikka hea.
Pärn. Pärnaõitel on põletikuvastane, rahustav, vererõhku langetav toime. Kange pärnaõietee langetab palavikku. Pärnaõisi kasutatakse tavaliselt teena külmetuse ja viirushaiguste korral. Pärnaõietee paneb higistama ja aitab kehast eemaldada bakterite ja viiruste toodetud toksiine. Köha puhul hea.
Nurmenukk. Õieteed juuakse köha ja migreeni korral, on hea rahustav ja higile ajav vahend.
Nurmenukul on röga lahtistav, põletikuvastane, higistamist soodustav ja nõrgalt diureetiline toime.
Ülemiste hingamisteede põletike, köha ja külmetuse korral juua soojalt mitu tassitäit päevas. 1-2 tl õisi tassitäie (150 ml) keeva vee kohta, lase kaane all 15 min tõmmata, kurna, lisa mett. (Tõmmis: 1-2 sl õisi klaasitäie keeva vee kohta, lasta 45 min tõmmata, kurna. Brohniidi korral joo soojalt. Tõmmis on ka rahustav ja röga lahtistav).
Lapsepõlves maakodus olidki need kolm - piparmünt, pärnaõis ja nurmenukk - põhilised teed. Vahel oli ka kibuvitsamarjatee (kui keegi oli neid viitsinud korjata ja kuivatada) või siis vaarikavarretee või ka õunakooretee. No ja kummelitee ikka ka. Mustsõstar on ka üks väga tänuväärne asi.
Pune - rahvasuus tuntud ka kui vorstirohi. On seedimist korrastav, rahustav, antiseptiline, põletikuvastane ja röga lahtistav. Aitab unetuse, peavalu ja kõrvade kohisemise vastu, on hea köha ja külmetushaiguste korral, samuti sapipõiepõletiku puhul.
Nõmm-liivatee. On hea köharohi. Kasutatakse tõmmise, keedise ja ekstraktina ülemiste hingamisteede haiguste, bronhiidi ja kopsupõletiku puhul, on hea just haiguse lõppjärgus.
Toimelt röga lahtistav, bakteri- ja põletikuvastane. Langetab vererõhku ja soodustab uinumist.
Pune ja liivatee on mu meelest oma maitseomadustelt sarnased. Tuleb välja, et on ka toimelt üsna sarnased.
Pihlakas. Olen ikka teadnud, et pihlakas on hea köharohi, juba mu vanatädi ütles, et tuleb teha pihlakasiirupit, siis hea köha puhul võtta. Nüüd ravimtaimede raamatust aga lugesin, et just õied on eriti hea köharohi. Seega kevadel pihlakaõisi korjama!
Raviteeks kasutatakse pihlakamarju ja pihlakaõisi. Õitest saab ka omapärase maitsega joogitee ning köharohu. Köha, külmetuse vastu. On hea suhkurtõve korral, vähendab üleminekuea vaevusi. Nii et üks äraütlemata hea kraam:)!
Raudrohi ja teeleht ja käokõrv tuleks ka veel siia ritta panna. Kindlasti on neid taimi veel, aga praegu rohkem ei uuri ja puuri.
Kes lähemalt asja vastu huvi tunneb, siis tasub eelmainitud raamat kätte võtta. Sealt leiab paljude ravimtaimede tutvustusi, mis mingi häda puhul hea on, retsepte teede, tõmmiste jms tegemise kohta jne.
