"Ära usu kõike, mida mõtled"

Joseph Nguyen.
Ära usu kõike, mida mõtled: miks kõikide kannatuste algus ja lõpp on selles, et me mõtleme.
Inglise keelest tõlkinud Triinu Lööve
Kirjastus Pegasus, 2025
128 lk.

Esimene mulje oli paljutõotav, kuigi kartsin tüüpilist "psühholoogilist jura".

See ju puhas usuline/religioosne kirjandus😉 tõdesin ühel hetkel, kui 62. leheküljeni jõudsin.🙃

Mõte on vaimu energeetiline tooraine, mille abil me loome maailma. Oluline on meeles pidada, et mõte on nimisõna, ehk me ei tähista sellega üht või teist tegevust, vaid seda, mis meil on. Mõte ei nõua meilt mingit pingutust, see lihtsalt tuleb meie juurde.
Mõtlemine tähendab aga mõtete üle mõtlemist. See nõuab märkimisväärselt energiat, pingutust ja tahtejõudu (mis on piiratud ressurss) (lk 31)

Mõte loob, mõtlemine hävitab. (lk 34)

Tunneme, et meid tõmbab jõuga midagi looma ja tahame luua seepärast, et meil on nii palju anda, mitte seepärast, et meil on millestki puudus. (Lk 61)

See on piiritu jõud, mis annab meile energiat ja tõstab meid üles, nii et me tunneme elust ülimat rõõmu. See on terviklikkuse ja täiuslikkuse seisund, täis tingimusteta armastust, rõõmu ja rahu.

Me ei analüüsi, võrdle, kritiseeri, arvusta ega otsi loogilisi põhjuseid. Selle asemel elame täiel rinnal, armastame, jagame, anname, loome, areneme ja muutume vaimult rikkamaks. See on ülim tunne, mis meile on kogeda antud, ja tõeline kingitus, et meil on inimestena võimalik kogeda midagi ülimuslikku (sest meil on üks algallikas).

Igaüks on kogenud sellist sügavat tunnet ja soovi luua siin maailmas midagi imelist millestki inspireerituna, mitte meeleheitest.

Me saame korraga järgida ainult üht kutset - kas inspiratsiooni või meeleheidet. (Lk 63-64)

Ei ole õigeid või valesid eesmärke, on vaid eesmärgid, mis on inspireeritud või sündinud meeleheitest (lk 65)

Kui me mõistust mõtlemisega ei piira, on kõik võimalik (lk 68)

Tunded ei teki väliste tegurite mõjul, vaid meie seest. Välised tegurid võivad seda küll mõjutada, kuid lõpuks saavad need tunded alguse ikka meist endist. (Lk 73)

Kõik meie negatiivsed tunded saavad alguse mõtlemisest (lk 75)

Mulle sümpatiseeris see mõte, et mõte on inspireeriv, inspiratsioon, mõtlemine aga frustreeriv, meeleheide.

Palju korduvat materjali, teksti, et sa ikka tõesti aru saaksid, milles probleem on, aga nagu juba mainsin, siis mulle täitsa meeldis selline lähenemine mõtlemisele.
Teekond päriselt selleni ehk siis mitte-mõtlemiseni oleks muidugi väääga pikk, aga ilmselt ka harjutamise küsimus?