Täna on jälle see päev, mil valgeks ei lähegi...
Kuna otseseid kohustusi pole, siis olen siiani uimerdanud. Molutanud, kui soovite😊 Püüdnud blogida. Siit-sealt ühtteist lugenud. Midagi järele vaadanud, otsinud, leidnud ka või siis mitte. Mõtisklenud selle üle, mida kõike "peaks" tegema. Aga nende "peaksidega" on nii, et need ei kao kuhugi (vist? või enamasti?) ja eks on olemas ju ka see teine homme, kuhu saab edasi lükata 🤭🙈 No näiteks koristamine! Nii mõttetu tegevus. Pühid tolmu ära ja kohevarsti on ta tagasi. Ja kui sul on selline tore koduloom, ja maal neid ikka on, nagu ämblik, siis need armastavad võrku punuda ja on väga usinad. (Tervitused siinkohal Maele!😆🤗) Seniks, kuni sina jõuad need, ämblikuvõrgud siis, eks, ära likvideerida, asub tema teisest otsast jälle pihta. Ja üleüldse, teiste tööd pole ilus ära rikkuda, veel enam lõhkuda 😜
Sellised uitmõtted siis sel hallil ja pimedal laupäeval. Ühtegi vahvat pilti pole ka lisada. No tegin jooksvalt kaks. Just selline öö on praegu🤭😮 ning kuulen, et õues sajab vihma...
Ilusat saabuvat teist adventi!❤️ Kui süda on soe, ei siis muu loe🥰
P.S. Tegin molutamise vahele ka ühe väikese õuetiiru. Viisin prügi välja, tõin puid tuppa. Ja võtsin viimased porgandid üles!🤭 Detsembris polegi varem porgandeid võtnud peenrast 😁 Aga no ilm on rohkem küll septembrine, mitte jõulukuine 🙃
Fotosüüdistus ka 😆:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar