Täna hommikul ärgates oli kohe selline teine, hoopis eriline tunne...
Olen nostalgilises meeleolus ja meenutuste lainel...
22 aastat tagasi, siis oli ka reede, muide!, kohtusin ma oma kalli kaasaga esimest korda silmast silma, füüsilisel kujul. Virtuaalselt (õigemini meilitsi) olime suhelnud juba poolteist kuud. Ilm oli ilus. Mul oli seljas pikk helesinine-lillakas seelik ja varrukateta hall-valge peeneruuduline pluus😊 (Ei noh, emasse, mis emasse! Tema kulul ikka tehakse nalja, et "no sa mäletad kõike nii hästi, mis mul siis või siis seljas oli"😆) Kahjuks kaasa riietust ei mäleta...
Kustumatult on aga meeles tema kaunite silmade lummav pilk 😍💓
Pikka iga siis meile!🎉
