Teatris

Olgu siinkohal siis ülestähendatud ka paar viimast teatriskäiku.

Tegevuskoht: Linnateater. Hobuveski (26. märts)
Etendus: "Kiilaspäine lauljanna". Absurditeater ühes vaatuses (1 tund ja 15 minutit).

Tänu taevale, et üks vaatus oli. Muidu oleks ma esmakordselt pärast esimest vaatust sirgeselgselt minema kõndinud. See oli ikka nii absurdne, et anna kannatust. Ja huumor ei ajanud lõpuks ka enam teragi naerma, hakkasin vaikselt juba vihaseks minema...

1950. aastal kirjutatud „Kiilaspäisest lauljannast“, mida autor ise kutsus „antinäitemänguks“ sai kiiresti üks absurditeatri võtmetekste. Teksti loomiseks ammutas Ionesco inspiratsiooni totravõitu dialoogidest inglise keele kursuse õppematerjalis. Näidendi tegelasteks on kaks inglise abielupaari, Smithid ja Martinid, lisaks Smithide toatüdruk ja viimase tuletõrjujast kallim. Nende vestlused koosnevad suuresti möödarääkimistest, kordustest, jaburatest vaidlustest ja tühjadest käibetõdedest. Sellest sünnib koomiline paroodia, aga samas tõstatab „Kiilaspäine lauljanna“ ka teravaid küsimusi tõelise, siira suhtluse võimalikkusest inimeste vahel.

Tegevuskoht: Linnateater. Salme kultuurikeskuse suur lava. (7. aprill)

Etendus: Molière’i komöödia "Õpetatud naised". 3 tundi kahes vaatuses 

Vaat' see oli vana hea klassika! Naljakas ja vaimukas. Eks ka pisut üle võlli, aga väga ajastutruu ning igati nauditav.

„Õpetatud naised“ on Molière’i üks populaarsemaid komöödiaid, mis pilab tänapäeva ühiskonnaski tuttavat pseudointellektuaalsust ja isehakanud gurude pimesi kummardamist. Näidend võtab vaatluse alla perekondlikud jõuvahekorrad, noorte armuloo ja mitu kavalat petuskeemi ning on kirja pandud autorile omaselt vaimukas ja ladusas värsis.