Eelmise postitusega sai endast jälle elumärki antud😉
See Varraku ajaviiteromaan oli viimane raamat, mida lugesin. Tean, et pean kohe postituse tegema, muid tuhmuvad elamused ja ega sisugi pole takkajärgi enam kerge meenutada... Nii on kahjuks jäänud kajastamata palju loetut. Et küll ma ükspäev, kui rohkem aega on, kirjutan... Aga seda ühte päeva ei tule kunagi, kus üleliia aega oleks, et saaks ekstra ja uuesti süveneda... kahjuks.
Eks enne aasta lõppu peab need kajastused siia ikka mingil moel üles panema, juba ajaloo huvides, et mida lugenud olen või nii🤔
Mõtetes olen küll blogisse palju asju omast arust juba kirjutanud, aga tuleb välja, et tegelikkuses mitte 😝
Meenub, et tahtsin looduse lokkamisest kirjutada. Tundub, et ei ole seda teinud. Ja veel mingid fotod, mida kommenteerida või mis ise kommenteerisid midagi...
Aga ma kablutan nüüd aina maa ja linna vahet. Kütmas ja ema külastamas. Nädalavahetusel hea kui ühe päeva saab niisama olla. No see tähendab, et kodused tegemised, majapidamistöid jms argine ja see siis põhiliselt maakodus. Ega mingit indu midagi teha ja korda saata pole. Ei jaksa, ei jõua ja ei taha... Kes tahaks mulle koristajaks tulla?!?🙂 Tolmurullid vahivad nurgast vastu, ei aita enam kaugelt ja uduse pilguga vaadata🤭 Eks kui päris riid majja tuleb, siis haaran tolmuimeja või harja ja kühvli... Seni aga - ahh, olgu, kelle asi, luid just ära ei murra😆
Veidi pildimaterjali:
 |
| Oktoobri alguse torm... |
 |
| Ämbliku imeline kunst ehk koristajat paluks 😆 |
 |
| Ümberistutatud pojukesed🙂 |
 |
| Esimene lumekirme 25.10 |
 |
| Valgust pimedasse aega ja õue, 7.11 |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar