Lugeja võib raamatut võtta kui reisikirja, jättes sel juhul isiklikumat ja tunnetuslikumat laadi lõigud lihtsalt vahele, kuid neidki lugedes ja kaasa elades võib seda pidada pigemini ilukirjandusliku kallakuga teoseks.
Kohe hakatuseks pean ütlema, et see oli nukra alatooniga raamat, kuna autor leinab oma hiljuti lahkunud abikaasat.
Vaatamata sellele saame põgusa ülevaate niisugusest riigist nagu Rumeenia. Palju on kasutatud ka abikaasa päeviku ülestähendusi.
Igal juhul tekitas raamat minus taas reisihimu ja uudishimu - peaks ikka oma silmaga vaatama minema, milline see Rumeenia siis on ja kuidas mulle paistab. Keegi tuttav rääkis hiljuti, et temale jättis Rumeenia äärmiselt sümpaatse ja sügava mulje.
Kaanekujunduses kasutatud foto mägiteest tõi mu silme ette kohe Austria Kõrg-Alpi mägitee, mida mööda maikuus sai keerutatud. Päriselt on aga tegemist siiski Rumeeniaga ja täpsemalt Transfagarasan'iga (õiget kirjapilti saate lugeda foto alt, ma ei suutnud neid tähti leida nii kähku).
Rumeenlased on religioosne, aga samas ka pisut ebausklik rahvas. Näiteks kui ollakse kodust juba välja läinud ja selgub, et midagi on maha ununenud, peetakse paremaks mitte tagasi minna, sest see võivat terve päeva ära rikkuda. Kodud ei ole soovitav avada vihmavarju ega vilistada, sest eriti viimane tegevus võib halvad jõud liikuma panna. Kui kodus kogemata soolatoos ümber läheb, võib see tähendada tüli tekkimist perekonnas. Neiut ei tohiks panna istuma söögilaua nurka, sest see vähendab tema võimalusi mehele saada. Lilli kinkides tuleb tähele panna, et neid oleks paaritu arv, sest paarisarv võib tuua halba õnne ja sobib aimult matusteks. Esmaspäeviti ei tasu teha makseid, kuna see võib kogu nädala rahaasjad kihva keerata.
Antud tsitaati lugedes tulid mulle küll ette paralleelid eestlastega, nii mitmedki siin loetletud asjad on meilgi tuntud.
Praegusesse aega ja ka minu postitust lõpetama sobib aga suurepäraselt järgmine foto raamatust:
Mõistagi on paljudele väljakutele ja tänavaservadele valmis seatud ka rikkalikes valgusehetes kuused ja lapsed saavad nende juures jõuluvanaga kohtuda. Järjekorrad jõuluvana juurde on pikad ning neist mööda jalutades võib kuulda, kuidas suures ärevuses lapsed oma isa või ema, vanaisa või vanaema kõrval oodates õpitud salme püüavad läbi korrata.
Käisime eile läbi Kiseleffi pargi Victoria väljakul, mis oli eriti uhkesti ehitud, ja täna veel meie linnaosa raekoja juures, kus peeti juba väikest jõululaata ning saime seetõttu Bukaresti jõuluilust ja -särast palju toredaid fotosid teha. Tegime ka ühe niisuguse ülesvõtte, kus Lemme istub keset pimedust helevalgetest valgustäppidest koosnevas saanis, mida veab samasugustest valgustäppidest kujundatud põhjapõder. Tumedal taustal tekkis siis järsku kummaline mulje, nagu oleks ta selle muinasjutulise saaniga maast õhku tõusmas ja kuskile teadmata suunas, kuskile igaveste avaruste poole ära lendamas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar