Kristel Halman. Minu Tšehhi: parajad švejkid.
Minu-sarja raamatutega on mul selline huvitav lugu - osad loen läbi suure huvi ja põnevusega, kuna on hästi kirjutatud, aga ei teki mingit soovi seda maad külastada. Osadega on ehk võib-olla vastupidi - paik huvitaks, aga ei leia raamatu ja kirjutajaga ühist keelt. Kolmas variant on selline, kus loen ja meeldib ja tekib tahtmine kirjutatut oma silmaga vaatama minna. Ehk siis minus tekib reisimise isu. Just selline tunne ja tahtmine tekkis "Minu Tšehhit" lugedes. Mind on viimasel ajal kuidagi eriti hakanud nn Ida-Euroopa maad huvitama ja enda poole tõmbama. Nii et reisisihte seades peaks hakkama neid pakkumisi vaatama.
Raamatu kaane kujundus meeldis väga ja justkui kutsus sinna tänavatele jalutama.
Väljakirjutusi seekord ei tule. Läks meelest lehekülgi üles märkida... Ju siis ei olnud midagi nii pakilist ja pakitsevat ka...
Aga oma ülesande raamat täitis - Tšehhi, ma olen su oma reiside järjekorda pannud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar