"...selle raamatu lugemine on igaühe oma vastutusel. Ma ei propageeri selle raamatuga midagi. Tunnistan, et lastele ei pruugi see raamat sobida. Lastevanematel soovitan rohkem tähele panna, mida nende lapsed tarbivad. Ma ei mõtle ainult seda, mida tarbitakse suu kaudu, vaid ka seda, mis nendeni jõuab kõrvadega. Täna oleme olukorras, kus halvamaitselised ja väärastunud mõttemaailmaga inimesed ei ole ainult interneti pimedates nurkades, vaid igal pool meie ümber - tänaval, kontserdil, reisil, kaupluses. Vaja on jälgida, millised inimesed on meie ümber ja meie lähedal. Mida nad ütlevad või veel hullem, ütlemata jätavad. Mina otsustasin, et ma ei jäta ütlemata. Enda kohta muidugi."
Sellise, väga hea, lausa suurepärase, sissejuhatuse tõttu ei saa autorile ette heita kogu seda "pahelisuse kaadervärki", millesse lugeja kaasa tõmmatakse. Tõenäoliselt ongi see lugu ausalt ja siiralt kirjutatud. Ilmselt ka enese vabastamise ja puhastamise eesmärgil. Hinnangute andmine on siinkohal üleliigne. Raamat puudutas ja haaras kaasa. Soovitan lugeda ja mõtiskleda ja järele mõelda ja mitte kritiseerida. Stig sai selle raamatu kaudu minu jaoks veel palju sümpaatsemaks, kui seni arvata oskasingi.
Tegelikult on see uskumatu, mida nii noor inimene on pidanud läbi elama ja kogema. Selles valguses võiks igaüks oma elu silme eest läbi lasta ja oma loo kirja panna. Kasvõi ainult iseenda jaoks. Üldse olen ma seda meelt, et iga inimene peaks oma elu ja tegemised üles kirjutama, sest igaüks on ainukordne ja eriline. Mind ajavad alati vihale need "targad", kes väidavad, et noored inimesed ei peaks elulugusid avaldama. Miks mitte? - küsin ma. Kui vanuigi hakata oma mälestusi kirja panema, siis enamasti on noorusaeg tuhmunud ja seda hakatakse tahes-tahtmata ilustama. No kui see on eesmärk omaette, siis miks mitte, aga mina arvan, et adekvaatne tegelikkuse kujutamine on ikka palju enam väärt. (Kuigi Stig väidab, et see ei ole eluloo-raamat, siis paratamatult sinna kategooriasse see ikkagi liigitub.)
[Väike ääremärkus: Ma ei saa aru, mis teema meestel oma seedekulgla probleemidest pajatamisega on?!? Viimasel ajal (kusjuures sel aastal!) juba teine selline raamat. Esimene oli "See ei ole minu Kuuba"]
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar