Suuresti võtsin selle raamatu kätte tänu saatele "Hommik Anuga", mis oli eetris küll juba septembris (!), nagu ma guugeldades hämmastusega avastasin. Seal oli siis intervjuu raamatu autoriga. Teemad, mida käsitleti tundusid väga põnevad ja intrigeerivad. Mulle jäi saatest igati positiivne mälestus ja nii tahtsin natuke lisa saada. Nüüd siis aasta alguse vaikelus tekkis selline moment, et oli kohe vaja lugemiseks ühte "Minu"-sarja raamatut. Nii "Minu Maroko" haarasingi.
Raamatust saab lugeda ühe eestlanna teest islami maailma, nii vaimselt kui füüsiliselt. Huvitav fakt oli see, et oma mehe leidis Kätlin interneti vahendusel. Kuidas nii juhtus, seda ma siinkohal ei räägi:)
Väike tutvustus raamatukaanelt:
"Olen eestlane, aga moslem. Või kas peangi siia „aga” vahele panema? Olen moslem juba üheksandat aastat, abielus viiendat. Pean seda täpsustama, sest enamasti arvatakse, et olen moslem oma marokolasest mehe pärast.
Inimese identiteeti vormivad ühtviisi nii ta millegi kõrgema poole püüdlev hing kui ka maine kogemus. Minu kogemus, mida tahaksin teiega jagada, on mind viinud läbi lapsepõlve eneseotsingu Nõukogude Eestis, araabia keele ja islamoloogia õpingute Pariisis, abiellumise Kuveidis, otse sooja Maroko südamesse. See kõik on osa minust: olen eestlane ja moslem."
Kui mosleminaisele on loomulik, et ta rõivastub pikka, maani ulatuvasse rüüse, et olla kaetud, siivas ja mitte silmatorkav, siis läänemaailma naised pistavad selle peale kisama, et see on ahistamine. Aga keegi ei ahista kedagi, vaid naine on kaitstud valede pilkude eest. Enese eksponeerimine avalikes kohtades ei ole sünnis. Mitte nii nagu meie ühiskonnas, et mida lühem seelik, suurem dekoltee ja rohkem krohvi näos seda uhkem. Ühiskonnad ja väärtussüsteemid on lihtsalt erinevad. Vahel tundub, et veidi rohkem konservatiivsust ei teeks üldse paha.
"Väga suur hulk eurooplannasid võtabki reisi nendesse riikidesse ette just üheöö- või ühenädalasuhete pärast, sihikul nooremad poisid. /.../
Sellised naised soodustavad islamimaailmas levivat lodevate eurooplannade halba kuulsust ja sama mõõdupuuga mõõdetakse ka neid naisi või tütarlapsi, kes ilma selliste plaanideta reisile lähevad. Kui paralleeli tõmmata, siis naised, kes islamimaailmas end siivutult üleval peavad, on justkui kardetud islamiterroristid, kes on küll vähemuses, kuid siiski rikuvad oma halbade tegudega ära kõigi moslemite maine. Euroopa arvab et kõik moslemid on terroristid, islamimaailm arvab, et iga suvises kleidis naine on lits."
"Oma usundit sügavuti õppinud moslem ei õhuta vaenu ega soorita enesetappu, kuna ta teab, et vaenutsemine on Jumalale vastumeelt ning enesetapp islami seaduse järgi rangelt keelatud - kellelgi ei ole õigust ise oma elu lõpetada, olgu põhjus milline tahes."
Siinkohal tuleb nentida, et ükski usk ei ole halb. Ainult halvad, kurjad inimesed suudavad "usu nimel" halbu asju korda saata.
Mitmetes blogides ja arvamuslugudes on raamatu kohta kirjutatud kahjuks üsna palju negatiivset, mida ma küll ei saa jagada.
Vähemalt ühe positiivse kommentaari leidsin Lugemispäevikust
Omal kombel avardas raamat silmaringi küll. Ehk võib nüüd maailma ka õige pisut teistpidi vaadata...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar