Annela Laaneots. Minu Tai saared: rööprähkleja rahunemiskatse.
Pean tunnistama, et üks suur tõmbenumber oli raamatu alapealkiri - rööprähkleja rahunemiskatse. See on nii hea väljend! Ja teiseks nõustun blogija Maega, et Minu-sarja uus kujundus on parem, sest tõstab alapealkirja rohkem esile.
Need alapealkirjad on tegelikult kogu aeg kõnekad olnud. Igal juhul palju atraktiivsemad, kui põhipealkiri:) Ja mul kipuvad need viimasel ajal postituse pealkirjaks kujunema:)
Aga mitte sellest ei pidanud ma kirjutama:)
Raamatus maalitakse lugeja silme ette lummavad Tai saarte rannad. Jah, muidugi, läks ikka üsna hea tükk aega, kuni need vaiksed ja rahulikud rannad üles leiti, enne räheldi rahvarohketes randades külg-külje kõrval.
Maailma ihaldusväärseim töökeskkond. Nii väideti raamatus. Ma olin selle peale üks suur ja tumm küsimärk... Pigem ikka puhkusekeskkond?!? Mina ei suudaks sellises paradiisis küll tööle keskenduda. Aga inimesed on erinevad... Mina ei suudaks ka niiviisi rööprähelda:)
Vaatamata palju jõudmisele jäi siiski õhku aimatav rahulolematuse maik. Pidev sisemine konflikt, kõikumine enese õigustamise ja justkui vabandamise vahel - emarolli ja karjäärinaise rolli ühitamise raskused. Tahaks nii väga tööd teha, aga lapsi tahaks ka. Lastest puhatakse tööd tehes. Tööd tehakse öötundidel, uneajast. Oma super(üli)võimete ülistamine - oleme pidanud ise hakkama saama, keegi pole meil lapsi hoida aidanud, kuhugi pole kahekesi saanud. Jälle nagu õigustus või uhkustamine, samas kahetsus.
Häiris ka sõnakasutus poja versus plikad. Kõlab kuidagi hinnanguliselt.
Eks need ole minu kiiksud ja kes olen mina siin kritiseerima teiste inimeste elu ja arvamusi.
Aga sellised mõtted tekkisid raamatut lugedes.
Tegelikult oli tore ja ladus lugemine. Sai hea ülevaate Tai saartest. Õnn, et meil kirjutatakse selliseid raamatuid! Saab ilma kohale minemata aimu erinevatest maadest ja rahvastest. Taisse ma vist minna ei tahaks. Nii hea, et keegi selle reisi minu eest ära tegi ja ma saan nautida kirjutatut ning kõike seda oma silme ette manada.
Oh, sai see võlg siis ka kaelast ära. Vist juba kuu on möödas raamatu lugemisest. Elu on kiire.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar