Emakeelepäevaeelne reede

Täna, emakeelepäevaeelsel reedel, kirjutasid paljud keelehuvilised ja -sõbrad e-etteütlust.
Nii ka mina. Esmakordselt. Ja milline hasart tekkis:) Lausa uskumatu. Kahju, et peab terve aasta ootama, enne kui jälle end niiviisi proovile panna saab...
Nagu kuulsime, siis vaid viis inimest (umbes 4200 hulgast) kirjutas täiesti perfektselt, ilma ühegi veata etteütluse. Mina suutsin kaks (või kui tähte närida, siis kolm) viga sisse sokutada. No näe, õnnestus ikka kuidagi:) Aga üldiselt olen ise rahul enda tulemusega, sest need vead, millele pärast osutati, jäid mul olemata.

Siin siis ka see tekst, kui kellelgi veel teadmata peaks olema:

Täna, emakeelepäevaeelsel reedel, kui muusika-aasta kevadiste dolce'de ja forte'de valjus on MP3-mängijas maha keeratud, kontsentreerun raadiodiktori kristalsele häälele. Võib vaid küsida, kas aasta artistide ja parimate uustulijate hulgas on ka uusi Mozarteid ja Pärte.
„Ah, tahaks juba kuulata Tšaikovski esimest klaverikontserti b-moll,” õhkaks apteeker Melchiorgi, võttes vastu nohus olevaid e-residente.
Mis seal ikka, käin hommikuti duši all, võtan aeg-ajalt nuhvli, oma nutika abimehe, ja kasutan sellegagi töötades kogu aeg kauneimat eesti keelt.

Ilusat emakeelepäeva! Ja kasutame oma emakeelt ikka kaunilt! Iga päev.