"Roosivõti "

Mart Sander.
Roosivõti: dialoogid Von Roseni naistega 
Tallinn: LiteRarity, 2025
101 lk.

Raamatuke sisaldab kolme juttu, novelli: "Corrida", "Ohverdus" ja "Bürokraat".

Raamatust kogusin kokku taustainfo:

Spioonist naishärjavõitleja. Kriminaalne nunn. Paruness, kes kavaldas üle Saatana. Mis neid kõiki ühendab? See, et need on päriselt elanud daamid von Rosenite suguvõsast, mis on Eestiga seotud olnud juba 800 aastat. 
Põnevad elusaatused on inspiratsiooniks müstikahõngulisele lühikogumikule, kus reaalsed faktid põimuvad fantaasiaga.

Novellikogu räägib mõjuvõimsa aadlisuguvõsa, von Rosenite, naiste saladustest. Põimides ajaloolisi fakte fantaasiaga, loob autor paralleelreaalsuse, mille sündmusi ei võimalik tõestada - aga ka mitte ümber lükata.

Sanderi näiliselt sujuv jutustamismaneer on tihedalt täis osavalt peidetud vihjeid ning detaile, millest ükski pole juhuslik. Sageli tekib pärast raamatu lugemist või filmi vaatamist soov see veel kord üle vaadata; kontrollida, kas tõesti langevad kõik killud veatult kokku ning moodustavad tervikliku mosaiigi.

Kuigi lood on lühikesed, siis põnevust jagub. Äkitselt tuli mingi sarnane tunne, mis valdas mind lugedes raamatut "Varjud kuuvalguses "...

Jätkuvalt olen lummatud Sanderi osavast sõnaseadmisest🥰

Raamat järgmisele ringile

Anname raamatutele uue elu! Aita raamatud uuele elule!

Kas pole mitte vahvad loosungid või löövad pealkirjad?

Aga just nii ma mõtlen raamatuid Raamatuvahetusse üles pannes.

Kui ma olen raamatu läbi lugenud, siis enamasti sellega asi piirdub. Vahel harva tuleb tahtmine (või vajadus) teist korda lugeda. Jah, kindlasti on neidki raamatuid, mida võtan kolmas, neljas ja kümneski kord kätte. Ja selliseid ma hoiangi alles, enda ligi ja kui mul pole, siis soetan päriseks. Aga need nn esimese kategooria raamatud, mis on oma ülesande minu juures täitnud, neil lasen minna. Saab keegi teine õnnelikuks. Võib-olla on see kellelegi just see raamatu, mida tema tahab päriseks, enda ligi hoidmiseks. Aga hindan ja pooldan väga ka seda, kui raamat taas uue võimaluse saab, mitte ei jää riiulisse nukralt seisma. Kui järgmine lugeja raamatu läbi loeb ja saadab ta siis uuesti ringlusse.

Vahel paneb RV tellimus siiski ka veel raamatusse pilku heitma, et mälu värskendada. Mõnikord suisa veidi kahetsema, et olen raamatu pakkumisse pannud, aga tegelikult võinuks enne läbi lugeda või uuesti üle lugeda. Homme saadan teele need raamatud:

Eks veidi ikka kripeldab, aga olen kunagi need raamatud läbi lugenud ja kui siiani pole rohkem kätte võtnud, siis on aeg lahti lasta...

Teise advendi laupäev

Täna on jälle see päev, mil valgeks ei lähegi...

Kuna otseseid kohustusi pole, siis olen siiani uimerdanud. Molutanud, kui soovite😊 Püüdnud blogida. Siit-sealt ühtteist lugenud. Midagi järele vaadanud, otsinud, leidnud ka või siis mitte. Mõtisklenud selle üle, mida kõike "peaks" tegema. Aga nende "peaksidega" on nii, et need ei kao kuhugi (vist? või enamasti?) ja eks on olemas ju ka see teine homme, kuhu saab edasi lükata 🤭🙈 No näiteks koristamine! Nii mõttetu tegevus. Pühid tolmu ära ja kohevarsti on ta tagasi. Ja kui sul on selline tore koduloom, ja maal neid ikka on, nagu ämblik, siis need armastavad võrku punuda ja on väga usinad. (Tervitused siinkohal Maele!😆🤗) Seniks, kuni sina jõuad need, ämblikuvõrgud siis, eks, ära likvideerida, asub tema teisest otsast jälle pihta. Ja üleüldse, teiste tööd pole ilus ära rikkuda, veel enam lõhkuda 😜

Sellised uitmõtted siis sel hallil ja pimedal laupäeval. Ühtegi vahvat pilti pole ka lisada. No tegin jooksvalt kaks. Just selline öö on praegu🤭😮 ning kuulen, et õues sajab vihma...

Ilusat saabuvat teist adventi!❤️ Kui süda on soe, ei siis muu loe🥰

P.S. Tegin molutamise vahele ka ühe väikese õuetiiru. Viisin prügi välja, tõin puid tuppa. Ja võtsin viimased porgandid üles!🤭 Detsembris polegi varem porgandeid võtnud peenrast 😁 Aga no ilm on rohkem küll septembrine, mitte jõulukuine 🙃

Fotosüüdistus ka 😆:

Esimene advent

Ja ongi käes... Esimene advent. Jõuluootus. Ootus uuele, paremale... Et keegi tuleb, kes teeb kõik uueks, puhtaks, ilusaks... Muutused algavad ikka seestpoolt ning kui tahta ja uskuda, siis pole miskit võimatu...

Midagi ilusat hingele, kosutuseks ja paituseks:

29.11

Esimese advendi laupäev. Sai veidi koristatud ja õueski tööd tehtud. Ilm oli meil novembrikuiselt pime, valgeks justkui ei läinudki. Otsisin välja elektriküünlad, mis ikka advendi-, ja jõuluajaks akendele üles riputan. Kohe hoopis valgem ja helgem olemine 😍

Vanaema sünniaastapäev, 102. Emapoolne vanaema, keda ma oma silmaga näinud pole, kes lahkus 41-aastaselt, 6 aastat enne minu sündimist.

Lumepallisupp! Viimasel nädalal on sellest nii palju räägitud. Järvamaal (vist?) oli lausa võistlus - kes teeb parima lumepallisupi. Ja mul tuli nii isu peale. Ja ema tegigi täna! Mm-mm, kui hea! Tõeline nostalgiatoit mu jaoks! Mulle väga-väga maitseb!

Pikk-lühike november

Just täpselt nii - pikk-lühike november! Täpselt nii vastakaid tundeid see tekitab ja absurdselt kõlab!

Lugesin äsja kuu alguses kirjutatud postitusi ja see tundus nii kauge minevikuna 😮 Samas oleks aeg nagu lennates möödunud, sest alles ju see november algas😮

Elu on kiire. Kogu aeg ajab üks asi, sündmus, tegevus teist taga. Võtsin täna välja ühe vaba päeva, mis veel varuks (õnneks on paar tükki veel!). Ja milline nägi siis välja mu hommik? Tõusin 6.20, sest kallis abikaas läks ikka tööle, tegin hommikupudru valmis, sõime koos ja saatsin ta teele (akna peal lehvitades😍). Siis kasutasin ära hommikust energiat: pesu pessu (masinasse!), nõudepesu (käsitsi!), orhideede/kuukingade leotamine/uputamine, jõulu/talvekardinate, -toolikatete väljaotsimine (osaline paigaldamine, kardinaid pole veel jõudnud üles riputada), küünalde, küünlaaluste väljavõtmine ja kokku viimine, advendikaunistuste (elektrilised valgusallikad) väljaotsimine jne. jne. Seega olen täitsa asjalik olnud ja palju jõudnud, AGA teha oleks nii-NII palju! Üks veskikivi kaelas on koristamine🙈

Siis pean veel poodi minema maale toidukraami kaasa ostma. Kohe lõpetab pesumasin, siis tuleb pesu kuivama riputada ja eelnevalt kuiv pesu kokku korjata.

Ja tegelikult oli, ei, jätkuvalt ON plaanis koguduse lehe tekstide toimetamine! Kohe asungi selle kallale, aga enne oli vaja ju kaevelda, kui raske elu mul on ja kekata, kui tubli ma ikka olen😝

Mõnusat reedet! 😊

Mõtete luger

Tuli jälle igatsus ja vajadus mõtete lugeja, õigupoolest mõtete salvestaja järele!

Ehk siis targalt ja õigemini öeldult: Mõtete luger ja salvesti. Vau, milline udupeen värk!

Aeg-ajalt tuleb mul ahastus peale, kui ei suuda  kuhugi talletada või üles kirjutada oma mõtteid, mis on enda arust ülihead. Need hetked on nii sulnid, kui tajud kõige kooskõla, kokku kõlksumist, seoste loomist, kui tekib imeline sümbioos loetust, nähtust, kogetust... Tahaks need hetked talletada, jäädvustada! Selleks ajaks, kui jõuan laua taha või arvutisse on need kõik juba haihtunud...

Ja nii juhtub väga tihti. Istun siin tänagi jälle ja mõtlen, mida mul öelda on?!? Alles oli nii hea mõte, nii hea idee! Aga kuhu see sai?!?

Aga võib-olla on see udupeen apasraat või äpp või tehinsintellekti tööriist juba olemas?!? Ainult mina ei tea veel? Hiljuti sain teada, et selline "vidin" (äpp?) on olemas, mis jutu salvestab ja siis transkribeerib tekstiks😮 Põnevas maailmas elame! Jõuaks ainult ise järele või veidi järgegi pidada😛