24. aprill 2024

"Minu Malaisia"

Täna on 24.04.24😍

Cristo Pajust. Minu Malaisia: kanavarbad ja kotijook. Petrone Print, 2023. 192 lk.

Täitsa mõnus ja lobe lugemine. Hea sõna-, keelekasutus ja muhedalt kirjutatud. Kuigi tegemist on Aasiaga. (Nagu te teate, see on kant, kuhu ma olemaski ei läheks 😉, aga lugeda võin küll, sest see on reisimine ilma kodust väljumata🙃). 

Paar väljakirjutust siis ikka ka traditsiooniliselt:

Palju on riisi- ja nuudliroogasid ning muidugi ei puudu kusagilt ka vürtsid. Siin ei pöörata tähelepanu toidu tervislikkusele ega väljapanekule, vaid põhiline on maitsemeele kaudu saadud elamused.

Imetabane, kuidas vahel kellegagi kohtudes tekib kohe äratundmine, et temaga on mul midagi ühist, seda isegi ilma pikemalt juttu ajamata.

Aidan [agar Uberi juht] on oma autojuhi karjääri vältel välja töötanud kavalad viisid, kuidas sõidukaaslased rääkima saada ja tihti pajatab lugusid, mida tal on õnnestunud õigete küsimustega välja õngitseda. Ta siiralt huvitub inimestest ja eristub sellega 99% juhtidest, kes valdavalt omaette nohisedes sõiduga võimalikult kiiresti ühele poole tahavad saada, et järgmise piiksu peale reageerida.

Kuala Lumpurit kui metropoli teavad paljud, ent märksa vähem teatakse, et see on ka Malaisia pealinn. /.../
Ülejäänud Malaisia jääb pahatihti märkamata, kuigi just pealinnast väljas asuvad mitmed pärlid, mis tähelepanu väärivad. Näiteks maailma suuruselt kolmas saar Borneo, millest küll vaid veerandjagu jääb Malaisiasse ja suurem osa Indoneesia piiridesse.

Vahel emaga Skype'is rääkides ei suuda ta imestada, miks mul on vaja pidada sellist eri rasside, kultuuride ja usundite segasummasuvilat. Mu vastus on alati üks: see ongi Malaisia!

Malaisia on mu maailmavallutuse esimene peatükk, jäädes seega alati mu südames erilisele kohale.

23. aprill 2024

Arengud aknalaual ja akna taga

 

4.03.2024

23.04.2024

23.04.2024

23.04.2024

23.04.2024


22.04.2024

22. aprill 2024

Kinni püütud mõtted...

Mõni viis minutit on pikem kui teine 

***†****†****†******†******†*****†***

Sõda tungib unenägudesse

21. aprill 2024

Nädalavahetus ja blogimispaus

No nii, nüüd see juhtuski! Päev blogimises jäi vahele🙁 Nädalavahetus, mil peaks (ideaalis) olema rohkem vaba aega, kujunes nii toimekaks, et ei tulnud meeldegi blogida.

Laupäeva hommik aga üllatas valge vaibaga õues.


Fotod tehtud eile, laupäeva hommikul maakodu aknast, siis kui kardinad eest tõmbasin. Lisasin ka kuupäeva, et oleks ikka asi klaar🙂

Muidu läks ikka väga kiirelt see nädalavahetus. Puhastasin külmkappi ja tühjendasin sügavkülmiku ning panin sulama. Nipet-näpet tegemisi, neid igapäevaseid ja argised, jagus piisavalt. 

Täna sai veidi pühalikumas meeleolus olla kirikus, hingekosutust kogumas. Ent kadus seegi päev ülikiirelt.

Uuel nädalal on ees ootamas üks vastutusrikas kooriga laulmine, abikaasaga teatrisseminek ja pühapäeval taas lauluproov. Ema sünnipäev ka! Peaaegu sama tihe nagu eelminegi. Maale tahaks tegelikult ka nädala sees jõuda, aga kas ilm seda soosib, see on juba iseküsimus. No ja muidugi töö ka ikka. Aga see vist nii elementaarne, et ei tasu märkimistki🤭

19. aprill 2024

Elu mõtte otsijale või selle järele küsijale

Me elu on me elu ainus mõte
Doris Kareva

Me elu on me elu ainus mõte. 
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.

Näo teeme, et me leekidest ei hooli,
mis kuiva säsi õgivad me seest.
Kord kukud kokku oma kõval toolil.
Sa tead, ei päästa miski selle eest.

Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,
sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel.
Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel

*  *  *  *  *  *  *

Igaüks reisib kunagi esimest korda. See esimene kord võib olla teisele poole maakera või kodukoha ligidal asuvasse tiba suuremasse linna. Vahet pole. Tähtis on see, et tunned kusagil sügaval hingesopis ära, et see nüüd ongi see. Sa oled päriselt teel. Kõik, mis su ümber parasjagu juhtub, pole mingi kuramuse hall argine rapsimine. Vastupidi - oled igapäevasest eemal, kõrgemal. Näed ühtäkki kõike kõrvaltvaataja pilguga. Sa oled avanud ukse, mille taga on veel üks maailm. Ukse, mis - okei - ei anna sulle kätte elu mõtet,  kuid suunab selle otsingutele. Edasi on kõik su enda kätes. Ise tead, kui kaugele oma tõenäoliselt vastuseta jäävate kompamistega lähed. Piirid seab su uudishimu, sul elujanu, su tahe saada sellelt kaduvüürikeselt hetkelt nimega "eksisteerimine" võimalikult palju/.../

Nii algab Myraka "Hakuna matata...". Tundus kaasahaaravalt kirjutatud raamat. Ja see katkend just haakus mu mõtetega. 

Aga, kui keegi küsib elu mõtte kohta, siis on hea vastus olemas -
Me elu on me elu ainus mõte
Pole tarvis üle mõelda ja mingit erilist sihti või põhjust otsida. Kui see kõik tuleb, siis tore on ja lisaboonus ja palju õnne...

18. aprill 2024

Laulupeod tulekul (vol 2)

 Kui eile juba läks siin võimsate ja ägedate lugude presenteerimiseks, siis lisan täna kohe ühe juurde ka

"Oh, Kristus valgus oled Sa" rahvakoraal väga põnevas seades ja ettekandes:



17. aprill 2024

Laulupeod tulekul

 Üks vägev lauluproov sai täna peetud. Suvel on tulemas vaimulik laulupidu Viljandis, mis pidi olema juba 2020. aastal. Kuna tol ajal elasime esimeses koroonalaines, siis jäeti pidu ära. Nüüd on siis uus katse. 

Tänane Tallinna proov oli igatahes paljutõotav! Tundus, et dirigendid jäid ka rahule. Eks iga laulja ise teab oma nõrkusi ja kohti, mis vajaksid veel harjutamist ja lihvimist...

Üks ilus lugu ka, mitte küll tänasest proovist:

"Lenda üles kurbtusest süda Isa poole, astu välja mureööst armuvalgusele...":