Prantsuse keelest tõlkinud Sirje Keevallik. Kirjastus Tänapäev, 2024.
256 lk.
Prantsusmaa, taas Prantsusmaa. Just olin lõpetanud "Minu Prantsusmaa" lugemise ja siis jälle Prantsusmaa, Bordeaux, olgugi et nüüd ilukirjanduslikus võtmes.
Niisiis Prantsusmaa. Bordeaux. Berleaci veinimõis.
Vanaema, mõisaproua, perenaine Aliénor.
Tütre Muriel'i lapsed India ja Louis.
Poeg, Ambrois, Muriel'i vanem vend, laste onu.
Ambrois' kaksikud Francois ja Frédéric esimesest abielust ja tütar Gwendolin teisest abielust. Selline tegelaste galerii.
Nüüd ootan, et saaks kätte II osa ja selle lugemist, kuna siin jäi kõik pooleli ju...
"Kui sa hakkad end teistega võrdlema, oled terve elu õnnetu. Seda ei tohi teha! Mitte kunagi!"
"... Kuidas ühtedel inimestel saab olla kõike ja teistel mitte midagi! Ma ei harju sellega iialgi!"
Need paar tsitaati pärinevad õe ja venna dialoogist, kui nad on jõudnud oma vanaema veinimõisa, kus on liiga palju lühtreid laes, liiga palju maale seintel, liiga palju nuge, kahvleid ja klaase söögisaali laual, liiga palju kõike! (lk 188-189)
"Kui naljakas väike poiss!" mõtleb Aliénor. Ja tüdrukuke, nii tugev, nii küps.
P.S. Mul on kogu aeg kiusatus kirjutada ja öelda: pruudil olid jalas kollased KUMMIKUD 😀
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar