Mul täna vaba esmaspäev. Mõtlesin endale pärast tihedalt tegusat, lausa tormilist nädalavahetust väikese lõõgastava puhkehetke anda. No siinkohal võiks juba muidugi kostuda mõningaid naerupahvakuid, sest mina ja puhkus ning lõõgastumine (haa-haa-haa!😆) ei käi ju kuidagi kokku.
Aga! ärge naerge siin midagi! Olgugi, et esimene ärkamine oli juba kella kuue ajal (vabal päeval! Kell 6!!!), suutsin siiski peaaegu kaheksani (8) ennast küünte ja hammastega voodis kinni hoida. Uni oli selleks ajaks päriselt läinud, selg ja puusad kanged, nagu vanainimesel muiste😁 Ja ma blogin! See on ju võimalik vaid puhke- ja lõõgastushetkedel, minu maailmas.
Ega suurt muud juttu ei olegi siin väga teha ju, kuigi mõtteid ja teemasid, millest kirjutada, jaguks. Mustandite kaustas on terve rida ootel postitusi, mis ootavad selliseid hetki, nagu täna ja praegu... Ainult et veidi rohkem keskendumist oleks tarvis. Praegu kibelen kohvi tegema, et hommik veel mõnusam oleks ja päeva käima saaks. Plaanid on ju suured jällegi 😁 Järgmine kibelemine on metsa! Teate ju küll: veel marju! Sedapuhku tahaks panustada jõhvikatele😍 No ja muud nipet-näpet veel!
Eks ma ootan ikka ilma paranemise ära. Praegu meil siin puha pilves ja rohi märg. Ikka päikest ja sooja paluks, siis hakkame liigutama😉
Eelmisest metsaskäigust üks tore leid |
Päikeseloojang pealinnas |
Haapsalus |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar