Puhkus vol 2

Olen täitsa elus! Ja enam-vähem terve ka! Kui kedagi peaks huvitama😉
Ehk keegi ikka vahel tunneb mu vastu huvi või midagi taolist...😏 Ja/või käib siin lugemas.

Aga et siis - puhkus! (nüüd juba taas otsakorral, ei, tegelikult ikka täitsa läbi kohe, kui täpne olla).
Mõttes oligi täiesti aeg maha võtta ja puhatagi.
Eeldused ei olnud küll kahjuks soosivad.
Reede, nö pühade laupäev, viimane tööpäev oli väga tüütu... Tööle keskenduda enam ei suutnud, eks oli ka palav ja umbne, aina lobisesime ja lootsime varem miema saada. Õnneks lubatigi paar tunnikest enne kella kukkumist. Jee! Niigi palju siis.

20. augustil pidi mu kodukandis taas hoovikohvikute päev olema (ja oli ka muidugi!) ja juba teist aastat ka kirikuaia kohvik. Hakkasin siis selleks valmistuma. Kõigepealt poeskäik, veel mõned vajalikud asjad olid puudu. Küll oli  hea, et otse töölt tulles poest läbi läksin. Pärast või kuskil vahepeal poleks enam jõudnud. Küpsetasin juba oma traditsioonilist kreekapärast hakklihapirukat ja marjapirukaks(koogiks) muundunud ploomi-mandlipirukat. Linnakodus tundus see küpsetamine mõistlikum ette võtta. Odavam elekter. Ja lihtsam transportida kahte pirukat, kui hulka toormaterjali. Ma ju ei ole autoinimene, nagu te teate.
Tunnid kulusid, lendasid linnutiivul, uskumatult, liiga kiiresti. Lõpuks sai siiski kõik vajalik enam-vähem tehtud ja maale start. Trollile, rongile. Palusin auto rongijaama vastu, sest õhtul kümne ajal on juba pime ju! Ja kogu selle tavaariga pimedas koperdada üsna tüütu ja vaevaline.
Nii, sellega sai reede läbi.
Laupäeval ärkasin 8 ajal ja hakkasin soolaseid (sinihallitusjuustu) küpsiseid tegema, küpsetama õigupoolest, sest taigna tegin juba linnas valmis. Aa, ja siis veel halvaa-küpsise maius, selle mötserdasin ka eelmisel õhtul kokku ja hommikul kallasin šokolaadiga üle.
Aeg lendas taas hirmsal kiirusel. Juba oli vaja end minekuks valmis seada. Lõikasin veel pirukad lahti, aluste peale valmis. (Nöök ikka ka: marjapiruka põhi sai liiga rabe, pudises mis hirmus. Panin peaaegu igale tükile tsellofaani alla, et ikka kuidagimoodi koos püsiks...)
Minu ülesandeks oli ka laudadele lilled+vaasid organiseerida. Talijorjenid läksid taas loosi! Ja nagu tellitult oli tuul platsis! Nagu möödunud aastalgi. Linikud laperdasid ja lilled lendasid vaasidest välja ja koos vaasiga ümber... Aga korda läks see üritus. Rahvast oli täitsa korralikult. Toitu jätkus.
Boonuseks oli veel ilus orelikontset kirikus.

AGA! Ma pidin ju ikka puhkama!
Jaa, raske oli end puhkuselainele saada...
Siiski paar-kolm päeva see mul õnnestus.
Sõitsime Pühajärve kaldale. Mõnusad spaa-protseduurid. Logelemine. Molutamine. Lugemine. Maitsvad toidud. Jalutuskäigud. Superilus ilm. Pühajärv. Maaliline loodus. Mida sa hing veel tahad!
Kolmandal päeval juba tundsin, et küll nüüd juba puhkaks, et juba oskan... Ent siis tuli tagasi sõita...

Neljapäeva hommikul oli juuksuriaeg, aeg endale. Ja õhtul lubasin endale Jaan Tätte kontserdi. See tuli koju kätte ja puha tasuta. Nii et patt oleks olnud mitte minna. Tätte oma eheduses ja muheduses ja vanas headuses! Nauding!

Edasi tuli juba taas argipäev (reede jne) oma lõputute tegemistega, mil ei ole hool ega hoobil vahet.

Tänaseks olen jälle töölaua taga. Ja ootan uut puhkust!

Selline aruande stiilis jahumine, jauramine siin siis täna augusti peaaegu viimsel tunnil...

P.S. Lugesin raamatut "Armastus", autor Loone Ots. Oli hea!