Petrone Print, 2021
256 lk.
Üks raskemaid Minu-sarja raamatuid, mida lugenud olen.
Mitte ainult targa ja asjaliku jutu poolest ning tõetruu elu kirjeldamise tõttu, vaid muutunud olude ja kestva sõja pärast Ukrainas...
Kuigi raamatu ilmumisest on möödas vaid mõni kuu, siis tänaseks on ta tõeliselt aegunud... Kahjuks... Jah, me saame teada sõjaeelse Ukraina probleemidest ja kitsaskohtadest, aga tänases päevas need enam ei päde, ei ole absoluutselt olulised...
Viimasel ajal on mulle sattunud just sellised rasked ja päevakajalised raamatud. Oeh, kohe...
Sissejuhatuseks on sobiv üles tähendada:
24. augustil 1991 kuulutati välja sõltumatu Ukraina Vabariik, mis kinnitati ka rahvahääletuse tulemusel. Üle 90% referendumil osalenutest hääletas iseseisva Ukraina riigi poolt. Kõige kõrgem toetus oli ukrainakeelses Hmelnõtskõi oblastis, kust on pärit ka minu isa. Väikseim toetus oli Krimmis, kus iseseisvumist tahtis vaid 54% elanikest... (lk. 36)
[30 ja pool aastat - tegin väikese arvutuse. Kuigi seegi on mööndustega, sest sisuliselt on ju sõda kestnud 2014. aastast]
Lk 62 loeme: "Just Maidan on lähimas ajaloos see murdepunkt, mis ei unune ja jääb paljude väärtushinnangute mõõdupuuks"...
Nii kurb kui see ka pole, on see murdepunkt ununenud (vähemalt hetkel) ja mõõdupuu murdunud...
Lk. 64 Ukrainlased suudavad taluda paljut - elada korruptsiooniga, vaadates, kuidas rikastub niigi rikas eliit, taluda ebaõiglust ja ebavõrdsust. Aga vägivalda ei taluta...
Ja sealt edasi järgnevad veel mitmed leheküljed Maidani sündmusi.
Mitmete erinevate "asjapulkade" nõunik Jaanika sattus Dniprosse kolmeks
aastaks, kus hakkas ellu viima oma unistatud ja kuulutatud digiriiki, see on "paberivaba, automatiseeritud, inimesi võimalikult vähe tülitav ja maksimaalselt teenindav riik."
Tuleb unistada, aga struktureeritult, Nagu keegi on öelnud - visioon ilma tegevuskavata on lihtsalt hallutsionatsioon. (lk.86)
Ja veelkord sama tõdemus lk. 119:
Visioonid ilma elluviimiseta on hallutsinatsioonid, nagu ütles kunagi üks tark inimene.
Miljonilinn Dnipro on lisaks uhkele ajaloole siiani üks Ukraina edukamaid paiku, kus peaaegu kõik näitajad on teisel kohal pärast Kiievit, alates palkadest ja lõpetades majandustoodangu, eelarve ja muude arvudega. Just selles linnas on registreeritud enamik kaubanduskette ning asuvad suurimate pankade ja lennufirmade peakontorid. Kuigi Dnipros ei ole võib-olla tunda Kiievi luksust, võib esmamulje linnast olla petlik. Jah, linn võib ju olla eelarvelt palju vaesem kui Kiiev või isegi Tallinn, aga linna elanikud ei ole kindlasti kõige vaesemad Ukrainas.
...Dnipro metroo on legendaarne selle poolest, et on oma kuue peatusega üks maailma lühemaid.
...Dnipro jõeäärne promenaad on 22 kilomeetrit pikk. Kuigi seal leidub paremas ja halvemas korras lõike, on jõgi oma saarte, saarekeste ning sildadega tüeliselt kaunis ja võimas. Väidetavalt on see lausa Euroopa pikem jõeäärne promenaad. (lk 120 jj)
Lk. 99 ...pärast maksude tasumist on kättesaadav palk Eestis ja Ukrainas sisuliselt sama, küll aga on elatustase Ukrainas ikkagi tunduvalt odavam, kui me just Kiievist ei räägi.
...postiljonid teenivad 150 eurot, päästjad, raamatukogutöötajad ja medõed ligi 200 eurot, rahvasaadikud ja ministrid paar tuhat eurot ning terve tohutu IT-sektor, kus töötajad teenivad samuti keskmiselt 2300 eurot...
Ukraina on väga erinev, nagu vanaema ilus kirju lapitekk, kuhu on kokku õmmeldud palju-palju erinevaid värve ja mustreid..
Kõik suuremad linnad erinevad üksteisest tohutult kultuuri, subkultuuri, huumorimeele ja tihti lausa keelemurrete poolest. Nii on näiteks Lviv täiesti ukrainakeelne, kusjuures poola keelest mõjutatud galiitsia murdega, Harkiv on aga ülekaalukalt venekeelne. Lvivis on väga tuntav roomakatoliku kiriku, Harkivis aga selgelt õigeusu mõju...
Ja nii ma võiksin siia lõputult kirjutama jäädagi neid mõtteid ja ütlemisi, mis peegeldavad siiski elu enne ...
Panen siinkohal ikkagi punkti.
On neljapäev, 14. aprill. Sõda on kestnud 50 päeva.
On Suur Neljapäev. Vaikne enesesse süüvimine, meeleparanduse otsimine...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar