Möödus teine advent ja kolmas... Ja juba ongi käes neljas!

Kiirelt, nii kiirelt on lennanud aeg! Käes on detsembri teine pool ja neljas advent!
Unglaublich! Ehk siis eesti keeli: uskumatu! Tegelikult on olnud päris rakse olla kirjutamata. No päris tõsi see muidugi ei ole, selles mõttes, et kirjutanud ikka olen, muid tekste, aga just siia kirjutamisest tundsin puudust.
Tegemist on palju olnud! Kui selle sõnadesse peaks panema, siis ei tundugi, et midagi erilist või erakordset. Kui aga igapäevaselt oma tegemiste sees elad ja oled, valdab see üleni ja matab enda alla.
Tänaseks on maa peale, meie õuele või (pigem egoistlikult) mulle saabunud peaaegu (jõulu)rahu. Nn tähtsündmused, mille nimel rabada ja pingutada, mille valmimise nimel elada ja tegutseda, mida oodata, on valmis, toimunud, möödas... Jäänud on veel see nn "koera sabaots"😀 - mõned tööpäevad, meditsiinilised protseduurid ja üks kooriga laulmine. Siis saabub tõeline jõulurahu.

Tänase päeva juhtmõte on: Olge rõõmsad!

Mis on rõõm?
Rõõm on positiivne emotsioon ehk tunne.
EKSS ütleb, et: rõõm = heaolu-, rahuldus-, lõbutundega seotud hingeline seisund, heameel; sellise seisundi esilekutsuja.

Rõõm pisikestest asjadest... Rõõm peitub pisikestes asjades.
Palju seda suurt rõõmu ikka on? Üsna harva... Kui üldse...
See on sama, nagu õnnelik olemisega. Mis on õnn? Ja mida tähendab õnnelik olla?
Arvan, et see on pigem meelelaad (tundelaad; loomus), sisemine hoiak, mis ei sõltu nii väga välistest oludest, vaid tuleb seestpoolt. Muidugi ei saa välistada, et õnnetunnet võib põhjustada midagi või keegi meie ümber.
Rõõmuga on sarnane asi. Paljud asjad me ümber võivad rõõmu pakkuda. Aga ka rõõm saab kasvada seest välja. Mulle tundub, et on olemas loomult positiivsed inimesed ja loomult negatiivsed inimesed, samuti permanentselt (pidevalt, katkematult, kestvalt, püsivalt) õnnelikud või õnnetud, rõõmsad või kurvad...

Oleme ja elame praegu advendiajas, ootusajas. Kuigi see aeg on ka paastuaeg, väike paast, siis ometigi võiks see olla rõõmsa alatooniga. On üks ilus väljend - rõõmus ootus. Paljude asjadega on nii, et ootad sündmust või asja pikisilmi, oled rõõmus ja elevil, aga siis on see käes ja kohe ka möödas ja ... siis mõtled, mis see nüüd oligi...
Hea on, kui rõõm jääb alles ega tule tühjuse tunnet. Muidugi saab seda tühjust omakorda uute ootuste ja ettevalmistustega täita, aga tähtis on ka rõõmu hoida ja talletada.