15. märts 2021

Emakeelest ja keelemeelest

Aastaring on jälle sealmaal, et tähistame emakeelepäeva. Minu jaoks on see väga oluline ja ilus ja tähtis päev. Selline pidulik, meeltülendav, püha. Armastan oma emakeelt, eesti keelt. Muutun kohe ise ka pühalikuks😇

Olen nii elevil ja põnevil😃
Äsja kirjutasin ka e-etteütlust. Tundus, et läks täitsa hästi. Ühes asjas hakkasin pärast kahtlema... Eks varsti tulevad tulemused, siis saan jälle juukseid katkuda😀
Ei mäletanud üldse enam, et niiiiiii mitu korda seda teksti korratakse. Ühel hetkel lihtsalt saatsin ära, muidu oleksin hakanud komasid juurde panema või sõnu kokku ja lahku lööma😉

Reedel oli virtuaalne emakeelepäeva konverents "Eesti keele elujõust". Oma tuntud headuses, nagu alati!
Suurepärane sissejuhatus rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoolt.
Esimene ettekanne president Toomas Hendrik Ilveselt. Ütleks et eht toomashendrikilveslik😀. Meeldis, kui mõned temalikud asjad kõrvale jätta. Ehk näiteks väljendite "nice", "OMG" kasutamist keeles ei ole tema arvates mõtet taunida, kuna need on Läänemaailmas nii levinud. Siinkohal vaidlen mina vastu, seda ON vaja taunida😛 Samas sõnad "mobla" ja "telo" ei meeldi THI-le. Ega need mullegi väga meelepärased ole, aga tänu noortele sugulastele ja sõpradele olen harjunud. Küll aga kasutaks ta hea meelega Aaviku loodud "volbe polp", mida tema "tõlkis" kui "ümar, seksikas taguots", "Keelesäuts" andis variandi "iharalt magus tagumik". Seelikukütt selline, kas see pole mitte seksistlik?!?😮
Teisena kõneles Fred Puss Eesti perekonnanimedest, kust mulle jäi meelde see, et abiellumisel tuleks võtta haruldasem perekonnanimi. Hakkasin siis guugeldama ja statistikaameti nimeandmebaasist otsima, kui levinud üks või teine nimi on. Suhtlesime samal ajal sõbrannaga FB MSN-is ja avastasime, et meie mõlema mehed oleksid pidanud meie nime võtma, kuna see haruldasem. Seega, ei ole me hästi ja õigesti käitunud😕 Ettekanne ei olnud nii huvitav, aga tegevus, mida ise sel ajal harrastasin oli väga inspireeriv😊
Andra Teede rääkis oma keelepattudest ja sellest, kui raske/kerge on kirjutada stsenaariumit "Õnne 13"-le või milline keelekasutus oleks tema raamatute laste suus sobilik. Tore nüanss oli nn salasõnade kasutamine, so siis need sõnad või väljendid, mida kasutatakse kodus, pere- või sõprade ringis, mis on teada-tuntud ainult kindlas seltskonnas. Enda näidetena tõi ta "sässendama", "džiribiribim ahoi".
Abiturient Calista Krass peatus noorte keelekasutusel, keskendudes just kiirsuhtlusele nutivahendites, kus "vähem on rohkem" - tujukujud, lühendid, kirjavahemärgistuse puudumine, suure-väikese algustähe kasutamine jne. Nautides koolinoore enesekindlat väljendusviisi, ladusat ja ilusat keelekasutust on mul jätkuvalt julgust uskuda eesti keele kestvusse. Ilmestamiseks kaks mõtet, mis sellest ettekandest kirja panin:
"Julgeme rääkida oma keeles oma sõnadega" (nt wifi - õhuvõrk)
"Puhta eesti keele rääkimine on üha suurem voorus".

Justin Petrone vestlus Karl Martin Sinijärvega oli huvitav, tore ja sümpaatne. Pärast viimast Justini raamatut rehabiliteeris ta end nüüd minu jaoks.😉 Hea eesti keele oskus ja taustteave! Minu lugupidamine!
Viimasena esines Tiit Hennoste, rääkides vaimukeelest ja võimukeelest, omaortograafiast, uuskeelest ja mängust jms.
HEA ettekanne, aga viimaseks liiga raske ja väsitav.

Selline ülevaade siis. RR-i Youtube'i lehel peaks olema jätkuvalt ja pidevalt järelvaadatav.

Mis aga ei sobi üldse antud teema positiivsesse konteksti on see, et mul on lugemisega kehvasti. Totaalne madalseis. Mitu raamatut ootab riiulis oma järge, aga ma ei suuda raamatut kätte võtta. Või kui võtangi, siis üle paari lehekülje välja ei vea. Ei suuda keskenduda ja mingi rahutus on sees. 

P.S. Kasutasin meelega ja teadlikult palju tujukujusid!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar