23. aprill 2019

Murrangujooned

Nancy Huston. Murrangujooned.

Uudiskirjanduse riiulil raamatut sirvides tundus see väga huvitav, lausa põnev.
Nelja põlvkonna esindajad räägivad 6-aastasena, igaüks oma ajas, elukeskkonnas ja perekonnas, oma lugu, pöördkronoloogilises järjestuses ehk siis tänasest päevast järjest kaugemale minevikku.
2014, 1982, 1962, 1944-1945 on need ajaloo verstapostid, mil sündmused toimuvad. Kaks nooremat põlvkonda on meesliini ja kaks vanemat naisliini esindajad. (Ehk siis vanavanaema, vanaema, isa ja poeg).
Kõigil on ühendavaks lüliks ka sünnimärk (kellel kaenla all, kellel õlal, kellel meelekohas, kellel tagumiku peal).
Sattusin mitmele positiivsele, (üli)kiitvale arvustusele.
Näiteks: Yksainus, Sehkendaja, Lugemiselamused, Loetu kaja.

Vihaleajavalt põnev - oli minu läbiv tunne selle raamatu lugemisel. Ärritav, intrigeeriv, aga nii põnev, et peab edasi lugema. No ja kui lõppu jõudsin, siis oli tunne, et peaks uuesti otsast alustama - täpsustama, võrdlema, meelde tuletama detaile, fakte, kohti jms. Ja ma loengi juba/veel mõningaid kohti üle, muide...

...see, et aeg lendab, teeb mind tegelikult murelikuks. Emps ütleb, et mida vanemaks jääme, seda kiiremini aeg läheb, ja mina kardan, et kui ma ette ei vaata, lendab terve mu elu hetkega mööda ja ma ärkan korraga kirstus, elu on läbi ja mina ei jõudnudki seda nautida. [Randall 1982]

...ma ei saa aru, miks inimesed ei võiks lihtsalt maha rahuneda ja proovida sõbralikult läbi saada. [Randall 1982]

Söögipalve ajal palub ta [vanaisa] Jumalat et Ta kaitseks isa ja Lotharit vaenlase eest ja see vaevab mind, sest kindlasti paluvad vene perekonnad, et Jumal kaitseks hoopis nende mehi vaenlase eest, aga kui nemad räägivad vaenlasest, mõtlevad nad meid, ja kui preester kirikus ütleb, et tuleb paluda Hitleri eest, mõtlen ma inimestele Venemaa kirikutes, kes paluvad oma Suure Juhi eest, ja ma kujutlen, kuidas vaene Jumal seal üleval pilve peal haarab peast, proovib kõigile meele järele olla ja saab aru, et see pole lihtsalt võimalik.
[Kristina 1944-45]

See on nüüd küll jälle üks raamat, mis ilmselt üsna kauaks kummitama jääb.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar