Jõuluöine
Albert Ruutsoo
Jõuluöö seob härmalõngu
jäiteks aknaruutudes.
Jõuluöö täis kuusehõngu
embab hellalt puutudes.
Hinge enam elu-uhast
midagi ei nõrgu, sest
mingit head ja imepuhast
kiirgab kustki kõrgusest.
Mingit sooja jäises talves
tasa voogab üle maa,
mida hardamaiski palveis
sõnuks ütelda ei saa.
(1939)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar