Lõikustänupüha

On suveilu otsa saand,

maa paljas, metsad kolletand           

ja vaikind linnukene.

Kuid sina ärka tänama

suurt Loojat lauluohvriga

kui ristiinimene!

Maa kallist vilja kasvatas,

ja seda Jumal õnnistas,
mis meil nüüd koristada.                                                  

Nii lase, Issand, hoolega

meid taevavara koguda,

Su armu ülistada!

Mis Isa heldus kinkinud,

see on nüüd kokku kogutud

ja varjupaika pandud.

Nii armuajal tahame

ka usuvara koguda, 

sest selleks aeg on antud.

Sõnad: Viktor von Strauss und Torney, 1809-1899
Tõlge: Martin Lipp, 1854-1923.