Eilne sõbrapäev möödus rahulikult ja sõbralikult imekaunist talve nautides. Ilus, karge, päikseline! Jumalik! Kuigi tuul oli kibekülm ja põsed said kiiresti punaka jume, olin ma ilmast taaskord vaimustuses. Tegin mõnusa jalutuskäigu. Öeldakse ju, et mets on vaese inimese kasukas. Ja nii ongi. Metsateel kõndides ei tajunud mingit tuult, hoopis kevadine tunne tuli peale!☀️❄️☀️❄️
Head sõbrad said tervitatud😘 Kõige suurema sõbraga olen ma igapäevaselt koos ja meil on hea olla sõltumata (täht)päevast❤️
Veel loetud päevad saan 54sena ringi käia, siis tuleb nn juudijuubel😆
Üks väike pidu on juba peetud. Ees ootamas veel mitu erinevate väikeste seltskondadega. Õigem oleks vist öelda: erinevatele seltskondadele🤔 Sest ikka teiste jaoks on vaja istungeid korraldada, mitte enda pärast. Endal selline soov ja vajadus puudub. Ma võin nö lampi midagi tähistada, aga spetsiaalselt minu pärast tundub kuidagi meh. Olen imelik, tean!😝
Argistest asjadest rääkides oli eile minu jaoks suurpäev, tähtis päev:
Esiteks. Lõpetasin kaks aastat tagasi valminud kätised, randmesoojendajad!🙈 Lihtsalt oli vaja lõngaotsad ära peita, viimistleda. Ja selleks kulus 2 aastat!🤭 Tegelikult maksimaalselt ehk 10-15 minutit, kui otsisin nõela ja kääre jne. No kättevõtmise asi😜
Teiseks. Panin WC-sse uue kardina. Samuti ootas pikalt, no paar kuud ehk 🤔 Aga taas kättevõtmise asi😜
Kolmandaks. Otsides paela, mis kardina riputamiseks vaja, leidsin üles oma kadunud päkapikusussid! Kahed jõulud olen neid taga otsinud ja kurvastanud, et olen neist lõplikult ilma... Aga ju ma siis enne jõule (2024!) pakkisin kingitusi ja kasutasin paelu ning nii muuseas pistsin ka need sussid sinna paelte juurde🙈🤭
Ema tegi vastlakukleid ja need maitsesid head! Matsutamise taustaks kõlas Eesti Laul😄 Kuigi ma päris lõpuni ei viitsinud vaadata, siis ülevaate sain. Ja mulle isiklikult meeldib, et Vanilla Ninja võitis.
Väga ilusad randmesoojendajad.
VastaKustuta