See pole sinu süü: miks ma ennast süüdistame ja kuidas sellest vabaneda
Kirjastus Pilgrim, 2024
192 lk.
Raamat sisaldab 14 peatükki. Muu hulgas: Piiride kehtestamine, Toksilised inimesed, Negatiivne sisekõne, Eluterved toimetulekumehhanismid. Armastussõltuvusest tervenemine, Endale ja teistele andestamine jne
Eriti meeldis mulle peatükk: Lõõgastuma õppimine
...võimalus iseendaga kontakti võtmiseks on viis või kümme minutit lihtsalt istuda. Selline teadvel olemine tähendab, et sa pöörad tähelepanu oma mõtetele ja tunnetele ilma hinnanguid andmata. Info, mida sa sellistest hetkedest ammutad, võib üllatada. ...
Ka viimane peatükk "Suurpuhastus" on hea:
...mida enam me asju ära viskame, seda lihtsam on hüvasti jätta asjadega, millel meie elus enam kohta pole. ...Tõdemus, et asjade hulga vähendamine ainult parandas meie elukvaliteeti ega omanud ühtegi puudust, tuli mulle üllatusena. ... Füüsilise keskkonna puhastamine tegi lihtsamaks ka enda sisse talletatud vaimse ja emotsionaalse koormaga tegelemise.
...Õudus, mida sa tunned kogujate kodusid nähes, muutub sealsamas kaastundeks või uudishimuks: mis küll asju kokku kuhjavate inimeste peas toimub? Sisetunne ütleb, et terved inimesed sel viisil asju ei kogu. Täpselt samamoodi võid sa tunda imetlust minimalistide üle, kellel on sedavõrd palju enesedistsipliini, tagasihoidlikkust ja isegi hoolivust planeedi hea käekäigu suhtes.
See, kuidas sa kohtled oma ruumi, peegeldab seda, kuidas sa iseendasse suhtud
Piiride kehtestamine (lk. 59, 60)
Sa pead oma ajule õpetama, et sa ei suregi ära, kui keegi on sinuga rahulolematu
Jällegi üks hea leid, raamat, mida julgelt soovitan. Eriti just neile, kes end pidevalt süüdi tunnevad ja/või kõigile meeldida tahavad ja/või suhtuvad endasse "ah, mis nüüd mina" moel jne. Loomulikult võivad seda lugeda ka need, kes ühegi sellise "probleemiga" ise kokku pole puutunud, küll aga võivad kohtuda inimestega, kes on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar