31. oktoober 2021

Lobajuttu ja uitmõtteid

Ongi käes oktoobrikuu viimane päev. Uskumatu, kui kiiresti see mööda läks. Ikka ma ei saa aru, kuhu küll kõik need päevad kaovad. Vuhh ja vuhh vuhisevad mööda... Justkui üha kiiremini... Eks ole vist ikka õige see ütlus, et mida vanemaks saad, seda kiiremini aeg lendab...

Mõtlesin, et nii paljust oleks tegelikult kirjutada. Aga kuidagi ei jõua selleni, et mõtted teoks teha, sõnadeks vormida ja tekstiks toksida.

 

Täna on usupuhastuspüha. Reformatsiooni aastapäev. Halloween.  See on paras tingel-tangel, mis Ameerikamaalt ka meile jõuliselt sisse trügimas. Ometigi on see ju kõikide pühakute päevale eelnev päev (õhtu) ja seega peaks nagu kristlik tähtpäev olema, aga minu meelest on algne mõte küll täiesti olematusse haihtunud.
Vikipeedia ütleb, et: Halloween on lühenenud kuju inglise keelsest nimetusest All Hallow's Eve ja läänekristliku pühakutepäeva eelõhtul tähistatav kalendritähtpäev.
Algamas on seega hingedeaeg. Kell sai ka keeratud (ikka suve poole! Mäletate?😉). Ja sobivalt pikad, pimedad õhtud küünalde põletamiseks on käes. (Kuigi lugesin kusagilt pealkirja, mis väitis, et küünalde põletamine on kahjulik?!?) Ja mõtisklemiseks... Ka lugemiseks, käsitöö tegemiseks vms.

Mitmed lugemised on mul blogis kajastamata jäänud. Loodan ühel heal päeval need siiski ka postitus(t)eks vormistada.
Mõned inimesed korraldavad endale blogimise kuid. Et terve kuu jooksul iga päev üks postitus. Ühel aastal proovisin ka. Äkki oligi november? Aga see päriselt ei õnnestunud. Jah, kindlasti, mul oleks kirjutamist küll, aga ma lihtsalt ei jõua arvutisse... Seetõttu ei luba midagi. Nagunii tuleb elu vahele😛

 
Mõned uitmõtted, mis olen kinni püüdnud:

Üks mõte:
Mõni inimene elab juba praegu nii, nagu ei oleks ta selles(t) maailmas(t). Nt kirikuõpetaja Vallo Ehasalu tekste lugedes ja temale mõeldes, kuigi ma teda ei tunne, tean vaid, aga tunne on selline!

Valimised:
Seekord andsin mina usaldushääle, s.o. tunnustus tehtud töö eest.
(Aga küll mul on hea meel, et see totakas valimiste periood läbi sai. Mul oli iiveldamiseni vastik seda enesereklaami ja -upitamist vaadata, lugeda... )

***
Lauaviin ja mask.
Ja kollane on kask
(Selgituseks: Ühel päeval koju jalutades vedeles lauaviina pudel teepervel ja mask kollaste lehtede vahel)

***
Ülbe, mõttetu mölakas
(Selline oli ükskord mu reaktsioon ühe ilma maskita jobu/töllmoka/mehepoja (kuidas soovite!) kohta)

***
Tuvitädi tahtis tuppa tulla
(Kui ükskord üks tuviline aknaplekil maandus...)

***
Reedel hõiskasin: Hea päev! Leidsin üles mitu kadunud asja!😍 (Müts, kaelussall, juuste fileerimise käärid). Käisin surnuaias sügistöid tegemas. Riisusin lehti ja istutasin kanarbikke. Ilus ja soe oli! Juba hakkas hämarduma, kui oma mitmetunnise "ralli" lõpetasin. Ja nii hea ja turvaline oli... Ei mingit hirmu! Mulle meeldivad surnuaiad! Või oleks sobivam öelda: kalmistud? Igatahes... vahet pole. 

***
Nii võiks siin ju pikalt lobisema jäädagi... Aga "Minu Kihnu" ootab mind!😀 Lugemaaa!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar