Meeldejäävaid hetki möödunud aastast

Mitu võlga on jäänud aastast maha, mis tuleb ikka lunastada:)

Väga eriline oli minu jaoks päev Aegnal, imeilusal väikesaarel, mis sai nüüd avastatud. Oli küll pilvine ja jahedapoolne augustipäev. Õnneks ei sadanud ja pärastlõunal tuli päikegi välja, kui muinasjutumetsas kõndisime ning laevaga tagasi sõitsime. Kahjuks ei ole muinasjutumetsast ühtegi pilti... Ometi mitu muinasjutulist võtet siiski sai ka jäädvustatud.

Võrratu Aegna maastik

Üks suurtest kivirahnudest

Kuulus Aegna labürint

Vana surnuaed

Tükike Aegnat ja paati ja Eesti lipp. Oleme lahkumas muinasjutusaarelt

Septembri alguses käisime üle pika aja Rocca al Mare ehk siis Eesti Vabaõhumuuseumis. Ilm polnud jällegi suurem asi, aga saime siiski kenasti kõik üle vaadatud. Olgu siinkohal ära märgitud mu lemmikpaigad: Sutlepa kabel, Lau külapood (mõnus suhtlus poeprouaga ja käsitööšokolaad), Kuie kool (väike võrdlus Palamuse/Paunvere kooliga), Kolu kõrts (maitsev ja toitev kõhutäis), Härjapea talu (ikka juba korralik maja!), Lääne-Eesti saarte piirkond (kiviaiad). Erilise elamuse jätsid uued eksponaadid - setu talu ja Peipsi-äärne vanavene talukompleks. Mõlemas pakuti külalistele pannkooke, ühed maitsvamad kui teised. Pärast madala lae ja muldpõrandaga tarekesi oli neis ruumides valgust, soojust ja hubasust, mis jättis hinge helge tunde. Mõnus oli kuulata ka giidide (või kuidas peaks nimetama neid, kes majakestes toimetavad ja valvavad?) juttu. Kahjuks on mälu lühike ja lõpuks hakkasid segamini minema, mis, kus ja kes:) Seega tuleb peagi uuesti muuseumitee jalge alla võtta. Pilte ise seekord ei teinud, appi tuli vabaõhumuusemi koduleht, kust sain mõned illustreerivad fotod.

Setu talu vanatare

Seto Vanatalo

Peipsivene maja

Peipsivene maja

Peipsivene tare

Järgmine meenutus on oktoobrikuine Tartus-käik. Kuna ei olnud me kumbki käinud Vanemuise teatris, siis sai lihtsalt ette võetud selline vahva külastus. Etendus oli valitud, no ausalt öeldes suhteliselt suvaline, komöödia "Minu järel, seltsimees". Tingimuseks, et oleks suures saalis. No vaadata aitas, aga mitte mingeid erilisi mälestusi ei ole. Praegu üle õla öeldi mulle pealkiri ja et sisu oli balletiartist Nurejevist:) Jah, oli küll:) Lihtsalt kaks päeva Tartus oli omaette tore vaheldus argirutiinile. Ööbisime mõnusas koduses Aleksandri hotellis.

Ööbisime sellises vahvas toas

Hotelli romantiline välisilme. (Pildid kodulehelt)

Teisel päeval käisime Raadi kalmistul, mis oli tõeline kultuurilooline rännak. Ei hakka pilte kuulsuste hauamonumentidest siia üles riputama. Samas julgen soovitada sealses surnuaias jalutuskäigu teha. Mulle isiklikult meeldivad surnuaiad, kui nii on sobilik väljenduda.

Aastaga võin rahule jääda, oli palju meeldejäävaid hetki, toredaid sündmusi, põnevaid kohtumisi. Sai üksjagu nähtud ja ka tehtud!