MAI TULI

Kangesti tahtsin kirjutada sellest, et mai on saabunud!:) Meenusid kooliajast, lastekooris laulmisest või laulutunnist, lauluread, mis kuidagi ei lähe meelest, vaid aina kummitavad: 

Juba jürikuu tujukais ilmades
oli aimata kevade algust.
Oli päikeses ja õite silmades
väike piisake soojust ja valgust.

Mai tuli. Ta hämarad hõõguvad ööd
olid jaanikuu õhtute vennad.
Süda rinnus on muutunud põlevaks söeks
linnulaulust ja kevadest endast.

Püüdsin ikka kogu laulu meelde tuletada, aga kuidagi ei tulnud... Isegi autorit ei teadnud. Aga siinkohal tuli taaskord appi sõber internet, õigemini küll sõber Google:), kust leidsin, et sõnade autor on Juhan Smuul ja meloodia on kirjutanud Gustav Ernesaks ning pealkirjaks sobivalt "Mai tuli"! Miskipärast on mulle meelde jäänud viimane lause nii: "Süda rinnus on muutunud põlevaks söeks linnulaulust/lõolaulust ja kevadest endast." Et siis kas "linnulaulust" või "lõolaulust". Kirjalikud versioonid annavad "teorõõmust", mingis variandis pakuti ka "töörõõmust." Kuna luuletus ja laul on kirjutatud sügaval nõuka-ajal, siis oli "töörõõm" muidugi see kõige suurem ja tähtsam rõõm ning ilmselt kohustuslik element ka loomingus. Kuulasin 1987. aasta laulupeo poistekooride ettekannet, seal oli samuti "teorõõmust." Olgu siis pealegi nii. Tekkis lausa sportlik huvi ja tahaks kohe raamatukokku Smuuli luulekogu laenutama minna:)
Siinkohal on siis paslik ära tuua kogu luuletus. Kahju, et meloodiat ei saa juurde kirjutada, lisan siia siiski lingi. Laul algab umbes 13.20
(https://arhiiv.err.ee/vaata/vi-koolinoorte-laulupidu-ja-tantsupidu-1987-laulupidu)

MAI TULI

Juba jürikuu tujukais ilmades
oli aimata kevade algust.
Oli päikeses ja õite silmades
väike piisake soojust ja valgust.

Mai tuli ja hallad ta soode pealt
kauge põhjala tundrasse ajas.
Oli laidudes, metsades, mere peal
linnulaulude erutav kaja.

Ja rannale lõbusalt laineid lõi,
tuuled riivasid väinu ja lahti.
Mai tuli, mai võitis ja päikese tõi,
tegi südame suvele lahti.

Mai tuli. Ta hämarad hõõguvad ööd
olid jaanikuu õhtute vennad.
Süda rinnus on muutunud põlevaks söeks
teorõõmust ja kevadest endast.

Juhan Smuul