On igal oma rõõm ja lein
ja oma koht, kus magab
ning iga kodu vahel sein,
mis eralduse tagab.
Ja igaüks võib olla seal
just tema enda moodi.
Kuid sõber, kas sa öelda tead,
meid milleks ilma loodi?
On igal oma päevatee
ja oma tõde rinnas,
kuid ühine on siiski see,
et kõigil tuleb minna
kord üle aja piiri siit
ja jätta maine maha,
kui katkeb elu habras niit
ning surm viib raja taha.
Ehk selleks ongi antud hetk
et teisel ulatada käsi
siin, kuni kestab eluretk,
tal öeldes, ära sõber, väsi!
Silvi-Astrid Mickelin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar