9. september 2025

"Viimane õlekõrs"

 

Jüri Mälk. Viimane õlekõrs
Tartu : Jüri Mälk, 2025
55 lk.: ill.

Massöör Jüri lood elust enesest. 

Tagakaanelt loeme:

Selles raamatus on kirjas 11 tõsielul põhinevat lugu lootusetusena näivatest olukordadest.
Raamatut lugedes vältige palun kiirustamist, sest lood ei ole pikad. Nad on tihkelt rammusad ja parasjagu krõbedad.
Võite kaasa elada pannes end hädalise
(rolli) või asetades end ravitseja rolli, kes abistavad käed ulatas.
Kui eine söömisel tuleks vältida toidu ahnet kugistamist, et toit suus saaks hammaste abiga väikesteks tükkideks peenestatud, siis püüdke nautida ka kiirustamata lugemist. Teieni saabub mõõdukas koguses uut informatsiooni, mida aju tahab segamatult rahulikult seedida. Võtke see aeg!

Tegin kõik täpselt vastupidi soovitustele😁Ahmisin raamatu poole tunniga (tinglikult!) sisse! Haarasin lennult kõik lood. Seedimise aeg tuleb ilmselt hiljem😉 Kuigi see protsess algas ju kohe raamatut avades... Kui Jüri ise ütleb, et "Enda esile tõstmine ja eriliseks upitamine ei ole selle raamatu eesmärk", siis see on tõsi. Ta jutustab lugusid päris elust ja päris inimestest, kes on abi saanud. Kohati võibki asi tunduda veidi uhhuu, aga ka seda tegelikult pole. Tegelikult on raamat heaks reklaamiks suurepärasele spetsialistile, kelle teod kõnelevad enda eest! Heade, tundlike kätega terapeut on õnnistuseks igale hädalisele. Siinkohal on reklaam tublile tegijale igati õigustatud.

Oti isa: "Erinevalt Oti emast posijatesse ja nõiavärki mina ei usu ja ei hakka ka tulevikus uskuma. Tee või tina!"
Ütlesin omalt poolt: "Mina ka ei usu!"

Kui veidi vinguda, siis: Isekirjastamine on tore asi, kuid sellel on paraku ka varjuküljed, sisse lipsavad (kirja;trüki)vead... Tean, ise tehes ja selle sees olles ei märka enam lõpuks neid...