Teatris

Olgu siinkohal siis ülestähendatud ka paar viimast teatriskäiku.

Tegevuskoht: Linnateater. Hobuveski (26. märts)
Etendus: "Kiilaspäine lauljanna". Absurditeater ühes vaatuses (1 tund ja 15 minutit).

Tänu taevale, et üks vaatus oli. Muidu oleks ma esmakordselt pärast esimest vaatust sirgeselgselt minema kõndinud. See oli ikka nii absurdne, et anna kannatust. Ja huumor ei ajanud lõpuks ka enam teragi naerma, hakkasin vaikselt juba vihaseks minema...

1950. aastal kirjutatud „Kiilaspäisest lauljannast“, mida autor ise kutsus „antinäitemänguks“ sai kiiresti üks absurditeatri võtmetekste. Teksti loomiseks ammutas Ionesco inspiratsiooni totravõitu dialoogidest inglise keele kursuse õppematerjalis. Näidendi tegelasteks on kaks inglise abielupaari, Smithid ja Martinid, lisaks Smithide toatüdruk ja viimase tuletõrjujast kallim. Nende vestlused koosnevad suuresti möödarääkimistest, kordustest, jaburatest vaidlustest ja tühjadest käibetõdedest. Sellest sünnib koomiline paroodia, aga samas tõstatab „Kiilaspäine lauljanna“ ka teravaid küsimusi tõelise, siira suhtluse võimalikkusest inimeste vahel.

Tegevuskoht: Linnateater. Salme kultuurikeskuse suur lava. (7. aprill)

Etendus: Molière’i komöödia "Õpetatud naised". 3 tundi kahes vaatuses 

Vaat' see oli vana hea klassika! Naljakas ja vaimukas. Eks ka pisut üle võlli, aga väga ajastutruu ning igati nauditav.

„Õpetatud naised“ on Molière’i üks populaarsemaid komöödiaid, mis pilab tänapäeva ühiskonnaski tuttavat pseudointellektuaalsust ja isehakanud gurude pimesi kummardamist. Näidend võtab vaatluse alla perekondlikud jõuvahekorrad, noorte armuloo ja mitu kavalat petuskeemi ning on kirja pandud autorile omaselt vaimukas ja ladusas värsis.

"Kümme aastat Jaapanis" *(täiendatud)

Chris Broad. Kümme aastat Jaapanis: erakordne seiklus tõusva päikese maal.

Tõlkinud Marianne Ots.

Kirjastus Helios, 2024.

320 lk.

Alustasin lugemist pärast "Naine valges kimonos" lõpetamist. Kohe selline mõnus Jaapani võbe oli sees😉

Siis tulid muud asjad vahele, aga igati muhe raamat oli.

Noorest briti mehest (22-a), kes läheb JET-programmi raames Jaapanisse inglise keelt õpetama. Lisaks sellele jaapani keele omandamine ning muud seiklused ja Jaapani avastamised.

Vaatamata toimetaja olemasolule (no raamatus oli vähemalt nimi toodud) leidus mitmeid häirivaid vigu. (Ma olen ju selline imelik, et kui mingi asi häirima hakkab, siis on tükk aega ka keskendumine häiritud ja raskendatud😝)

Lugu jõudis haripunti

Roy pühis juhipoolse ukse ja rooli poole jääva esiakna lapikese puhtaks

...tema oli end minuga inglise keeles rääkides mugaval tundnud

Suurbritannias ütleks arsti umbes midagi sellist, et "see tundub valus olevat"

Poolitusvead:

Inimpan-nkoogid

Väli-sõpetajad

Vaatamata mu vingumisele oli tore ja üsna humoorikas lugemine. Samuti päris hea sissevaade Jaapani kultuuri ja elulaadi (grupimentaliteet ja kollkektivism).

*Ka tõsised teemad, nagu Fukushima tuumajaama katastroof ning Tohoku maavärin ja tsunami (11.03.2011) saavad käsitletud. 

Nagu ka Kyoto muutused, kus traditsioonilised majad on kaduvuse teel.

Jaapanis kuuleb kõige tihemini vanasõna "deru kui sa utareru" ehk "vai, mis maast välja turritab, taotakse maa sisse". Ükski teine vanasõna ei suudaks paremini kokku võtta jaapanlaste ustavust grupimentaliteedile ja kollektivismile. Kultuuris, kus prioriseeritakse grupi, mitte üksikisiku huve, on talumatu, kui sind heidetakse välja ja välditakse. Igapäevaelu on traditsioonidest nii läbi imbunud, et sotsiaalsetest normidest kõrvale kadumisele vaadatakse pea alati viltu.

Kui me Natsukiga neljapäeviti yakitori't söömas käisime, Aasia ta tihtipeale: "Noh, kas sa pole ikka veel Keniga kohtunud?" [Ken Watanabe - Jaapani filmitäht] 

2017. aastal, kui me Ryotaroga tsunamidokumentaali filmisime, olime võtnud ühe stseeni üles Keni kohvikus ja meid inspireeris väga lugu sellest, kuidas Jaapani suurim filmitäht aitas üht Põhja-Jaapani linnakest üles ehitada.

Lahkusin Kesennumast erakordselt optimistlikuna. Ehk olin ma õppinud ära ennekõike selle, et kui oled valmis piisavalt kaua ootama, siis võivad isegi kõige pöörasemad unistused tõeks saada.

Nagu öeldakse: pidevas hirmus elamine ei ole mingi elu.

"Journey Across Japan" YouTube'i Jaapani reisivideote sari.

"Abroad in Japan" Chris Broad'i YouTube'i kanal.