Armastatud lauljanna mälestusteraamat.
Saaremaa juurtega naise lugudele annab erilise vürtsi saare keel. Siis sattusin peale ühele toredale artiklile "Saarte Hääles", kus just ka räägitakse, et saarlaste keel väärib hoidmist. Minu eriline sümpaatia selle suurepärase murde vastu on aina suurenenud tänu mitmetele Saaremaa juurtega inimestele, keda olen saanud oma lähiringi. Kahtlemata on oluline roll autoril Hille Karmil, kes hea keeletunnetusega on andnud edasi ladusa teksti, jättes meenutajale alles tema isikupärased ütlemised ja väljendid.
Ehe, soe ja siiras, nagu üks elulooraamat olema peabki.
Üks hea lause, mis mandrikatele paras keeleväänamise harjutus:
"Röömus vööras istus pöösas ja höörus mööka, pärast tömbas kövera möögaga mööda jöe pöhja kömm ja kömm."
Mulle meeldisid ka selged ja kindlad elulised põhimõtted:
...Kui me vaatame kogu inimkonna ajalugu, siis näeme, et inimkogukond alustas ju matriarhaadist - mehed käisid jahil, tõid toitu koju... Naine oli see, kes seda kogukonda koos hoidis. Meeste ülesanne oli ainult jahil käia ja sigitada, naiste oma toitu teha, lapsi sünnitada ja kasvatada - naine oli dominant. Aga nüüd kipuvad mehed üle võtma seda, mis oli aegade algusest naiste privileeg - mehed tahavad olla dominandid. Vaadake riigikogu - kui palju on seal mehi ja kui vähe naisi!
Tahan öelda, et meest tuleb mõista ja talle tuleb tema dominantsussoov andeks anda. Pead mõtlema, kui sul on elukaaslane, kellega sul on lapsed, kas tahad ilma temata elada või sa ei taha ilma temata elada. Mis su süda ütleb? Kas sa pead iga tühja kõrvalevaatamise ja ainult mõne naeratuse pärast kodus skandaali tegema või mitte? Sul on valus ja sa kannatad, aga sa pead arvestama, et õndsam on anda kui võtta, nagu ütleb piibel. Õndsam on andeks anda kui hukka mõista.
Need on niisugused kummalised tõed, mille poolest naised peaksid meestest erinema. Ega ilmaaegu ei öelda, et naine on ikka maja lukk ja nii edasi. Naisel on hoopis teistsugused kohustused abielus kui mehel. Oleneb muidugi ka sellest, kuidas üks või teine naine loodud on, milline on tema loomus ja tema analüüsivõime ja kõik sellised asjad.
..."Tead, Heli, vaata, kui mees petab naist, siis on see umbes nii, nagu ta sülitaks koduaknast välja, aga kui naine petab meest, siis on tunne, nagu keegi sülitaks sulle aknast tuppa."
...kui sa tahad teisele midagi halba öelda, siis võta soola suhu ja ära enne ütle, kui see sool on ära sulanud.
...Mehe kohus on hoida naist ja teda hellitada, aga mitte nõnda-öelda orja kombel tööle sundida.
No eks selle üle võib muidugi vaielda ja ma ei oska öelda, kas ma kõige sellega sada protsenti nõus olen. Aga jutus on iva sees.
Üks veneaegne nali: Mis asi on nõukogude naine? Sleva setka, sprava Svetka, vperedi pjatiletni plan, a szadi pjanõi Ivan. Kui enam-vähem täpselt tõlkida, siis: vasakus käes toidukott, paremal pool tütreke Svetka, ees viisaastakuplaan ja seljataga purjus Ivan... Ikka töö oli auasi nõukogude ajal, laste kasvatamine polnud nagu üldse tähtis, läks kuidagi iseenesest. Kas tänapäeval on parem kui tollal?
Siin oleks kuhjaga, mida välja kirjutada. Püüan piiri pidada.
Raamat on aga tõeliselt hästi õnnestunud. Üle hulga aja üks eluloo- ja mälestusteraamat, mida lugesin lõpuni suure huviga.
Selle postitusega ma vist ka oma aasta siin blogis lõpetan. Kardan, et ei jõua enam neil päevil siia arvutisse tekste nikerdama.
Pealkiri on igatahes sobilik - armastusega!
Ilusat, rahulikku ja turvalist aastavahetust, armsad (blogi)sõbrad!
Olge hoitud - armastusega!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar