Kui liigitada raamatuid rubriiki "Liiga...", siis minu jaoks oli see "liiga ekstreemne":)
Ma lõpuks ei saanudki päris sotti, mitu korda autor seal Kilimanjarol käis. Mingi number 7 käis mõne korra läbi. Ju siis...
Seda vaeva ja valu oli ikka liiga palju. Küll on hea, et raamatu vahendusel sai seal mäel ära käidud:)
Hoolimata mu eelnevast "vingumisest" leidus ikka midagi, mida välja kirjutada:
"Teie, mzungu'd, ei tahagi vist eriti abielluda ja lapsi on teil ka vähe."
See on juba mitmes kord, kui mind mzungu'ks nimetatakse. Mzungu on Euroopa päritolu valge inimene. Sõnana on see umbes sama tähendusvarjundiga kui "neeger" - otseselt mitte solvav, kuid valged ei armasta seda sõna enda kohta kasutada. Mind see nimetus ei häiri. Olen kunagi pidanud sel teemal arutelu, kas kohalikke ärritab sõna "neeger" ja kuidas valged end mzungu'na tunnevad. Kuna kohalikud ise end neegriks ei kutsu, siis ei häiri neid ka see sõna. Samuti ei kutsu valged end ise mzungu'deks ja kui meie kohta kõnes seda süna kasutatakse siis meid see ka ei häiri. Kindlasti on erandeid, kuid üldjuhul pole see probleemne teema. Esmalt võeti mzungu-laadne sõna zungu või zunguka kasutusele 18. sajandil, kui valge nahaga sihitud rändurid Aafrikat avastama asusid. Praeguses tähenduses on see "keegi valgenahk" või "käitub nagu rikas".
Pean tunnistama, et kõige meeldivamad kliendid on eesti geid ja venelased. Nad ei virise ja ei vingu, on alati rõõmsad ja viisakad. Hinnas ei tingi, sest nad teavad, et sapika hinna eest mersut ei osta. Ent keskmine eestlane on mõnigi kord oma vaguruse ja alalhoidluse koju maha unustanud. Siin saan sõimata igasuguste asjade eest, olenemata, kui palju olen enne teinud teavitustööd. Siin on liiga palav, vihma sajab valel ajal, mõõn on siis, kui tahetakse ujuma minna ning telekast ei näidata taliolümpiat. Pole olemas teemat, mis eestlast ei vihasta. Vahel pole ka naljast ja napsust kasu. Kui eestlane on vihane ja kuri, siis rõõmu ja päikest ma tema hinge tuua ei oska.
Iga peatükk algas autoripoolsete luuleridadega, mis oli äärmiselt meeldiv. Olgu siinkohal toodud ka üks näide:
Ma istutasin puu, mis kasvama ei läinud.
Ma kirjutasin raamatu, mis lugejaid ei näinud.
Ma ehitasin maja, mis tormis kokku kukkus.
Mul oli mees, kes minu tõttu õnnetuses hukkus.
Ma ärkasin ja õnneks, kõik see oli uni.
Nii möödus sügis, talv ja lõpuks kevad tuli.
Ei ehita ma maja, ei istuta ma puud.
Ka raamatut ei kirjuta, sest tahan teha muud.
Kas on üldse võimalik võrdselt anda? Miks eelistatakse koolihariduse puhul poisse rohkem kui tüdrukuid? Kas lapsed ei peaks olema võrdsed? Võrdsed võimalused ja võrdne vabadus valida. Kahjuks on kultuuride ja rahvaste arusaamad erinevad. Meil kõigil on õigus oma arvamusele ja kõigil on alati õigus. Oleneb vaatenurgast.
Jõuan kiiresti järeldusele, et kui Eestis teevad midagi mehed, siis on see kõigi asi, kui naised, siis on see naiste asi.
Vahel mõtlen, kas kõik endiste idabloki riikide mehed ei olegi sündinud naise üsast. Kas neil ei olegi ema, õde, tütart, naist? Kes on naine sellise mehe kõrval? Tema kultuuriruumis, kontoris, poes, tema laste koolis ja lasteaias? Liiga palju viha ja allasurutud emotsioone kanname endas ja nii valataksegi see välja suvaliste inimeste peale, süüvimata teemasse ja isikusse.
Ühel päeval, kunagi tulevikus tahan ma minna Gaboni. Gaboni vanaema on üks maailma targemaid naisi ja nõidu. Aastasadu on Gaboni valitsenud kuningad - mehed, kelle nõunikud on vaid naised. Gabon on pea ainus Aafrika riik, kus ei ole olnud peaaegu üldse sõdu, isegi mitte kodusõdu suguharude vahel. Kallid mehed - oma olemuselt ei taha mitte ükski naine olla pea, kuid laske tal olla siis see nõtke kael.
Küll aga jätkab ta siiani oma soolapuhumist ja tema loengutes istuvad sajad eestimaalased ning usuvad seda jama, mis ta ilusast suukesest välja voolab ja talle eurosid teenib. Kuulge, sõbrad, minge parem kinno või teatrisse ja toetage eesti kultuuri!
Hakuna matata - Kõik on hästi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar