31. detsember 2016

Jõulurõõmu uueks aastaks!

Kohe-kohe on aasta vahetumas. 2016 kaob minevikku. 2017 algab oma ringi. Mida ta meile toob? Seda saame teada aasta pärast... Loodan siiski, et head ja paremaid uudiseid kui mööduv aasta.



Armsad sõbrad!
Soovin rahu südamesse ja rõõmu silmadesse ja hellust hinge! Ilusat aastavahetust!
Meenus üks südamlik laul/luuletus, mida tahan ka teiega jagada, autoriks Heldur Kajaste.
Et jõulurõõm võiks kesta ka argipäevades.

Sul soovin jõulu sätendavat sära,
et Tema ilu peegelduks su silmades
ja et ei kustuks aasta kestel ära
see rõõm, mis süüdatud sai jõuludes.

Sul soovin, et see jõululapsest Jeesus,
kes usus kasvas, näeks, et sina kasvad ka,
ja et võiks suureneda tähe ootus,
mis kolme tarka kord nii rõõmustas.

Sul soovin jõuluööde õnnist vaikust
ja õrna hella kuma sinu hinges
ja Tema ligiolu üllast aimdust
ja teadmist: Jeesus elab südames.

Ja veel teine luuletus/laul, sõnad Kalle Muuli, meloodia Heini Vaikmaa:

Sellel ööl
Hing soe ja valus - üks aasta hääbub,
ei tule enam sellist teist.
Ta päevadesse helendama jäänud
on osakene kõigist meist.

Nii korduv kõik. Ja siiski kordumatu
on iga möödaläinud päev.
Sel ööl, sel nähtamatul lävepakul
neid hoopis uues seoses näen.

Sel ööl, head sõbrad, vaikselt soovin:
"Teil olgu uue aasta algus
niisama pidulik ja kaunis,
kui kuusel kumav küünlavalgus!"

Meeldejäävaid hetki möödunud aastast

Mitu võlga on jäänud aastast maha, mis tuleb ikka lunastada:)

Väga eriline oli minu jaoks päev Aegnal, imeilusal väikesaarel, mis sai nüüd avastatud. Oli küll pilvine ja jahedapoolne augustipäev. Õnneks ei sadanud ja pärastlõunal tuli päikegi välja, kui muinasjutumetsas kõndisime ning laevaga tagasi sõitsime. Kahjuks ei ole muinasjutumetsast ühtegi pilti... Ometi mitu muinasjutulist võtet siiski sai ka jäädvustatud.

Võrratu Aegna maastik
Üks suurtest kivirahnudest
Kuulus Aegna labürint
Vana surnuaed
Tükike Aegnat ja paati ja Eesti lipp. Oleme lahkumas muinasjutusaarelt



Septembri alguses käisime üle pika aja Rocca al Mare ehk siis Eesti Vabaõhumuuseumis. Ilm polnud jällegi suurem asi, aga saime siiski kenasti kõik üle vaadatud. Olgu siinkohal ära märgitud mu lemmikpaigad: Sutlepa kabel, Lau külapood (mõnus suhtlus poeprouaga ja käsitööšokolaad), Kuie kool (väike võrdlus Palamuse/Paunvere kooliga), Kolu kõrts (maitsev ja toitev kõhutäis), Härjapea talu (ikka juba korralik maja!), Lääne-Eesti saarte piirkond (kiviaiad). Erilise elamuse jätsid uued eksponaadid - setu talu ja Peipsi-äärne vanavene talukompleks. Mõlemas pakuti külalistele pannkooke, ühed maitsvamad kui teised. Pärast madala lae ja muldpõrandaga tarekesi oli neis ruumides valgust, soojust ja hubasust, mis jättis hinge helge tunde. Mõnus oli kuulata ka giidide (või kuidas peaks nimetama neid, kes majakestes toimetavad ja valvavad?) juttu. Kahjuks on mälu lühike ja lõpuks hakkasid segamini minema, mis, kus ja kes:) Seega tuleb peagi uuesti muuseumitee jalge alla võtta. Pilte ise seekord ei teinud, appi tuli vabaõhumuusemi koduleht, kust sain mõned illustreerivad fotod.

Setu talu vanatare
Seto Vanatalo
Peipsivene maja
Peipsivene maja
Peipsivene tare


Järgmine meenutus on oktoobrikuine Tartus-käik. Kuna ei olnud me kumbki käinud Vanemuise teatris, siis sai lihtsalt ette võetud selline vahva külastus. Etendus oli valitud, no ausalt öeldes suhteliselt suvaline, komöödia "Minu järel, seltsimees". Tingimuseks, et oleks suures saalis. No vaadata aitas, aga mitte mingeid erilisi mälestusi ei ole. Praegu üle õla öeldi mulle pealkiri ja et sisu oli balletiartist Nurejevist:) Jah, oli küll:) Lihtsalt kaks päeva Tartus oli omaette tore vaheldus argirutiinile. Ööbisime mõnusas koduses Aleksandri hotellis.

Ööbisime sellises vahvas toas
Hotelli romantiline välisilme. (Pildid kodulehelt)

Teisel päeval käisime Raadi kalmistul, mis oli tõeline kultuurilooline rännak. Ei hakka pilte kuulsuste hauamonumentidest siia üles riputama. Samas julgen soovitada sealses surnuaias jalutuskäigu teha. Mulle isiklikult meeldivad surnuaiad, kui nii on sobilik väljenduda.

Aastaga võin rahule jääda, oli palju meeldejäävaid hetki, toredaid sündmusi, põnevaid kohtumisi. Sai üksjagu nähtud ja ka tehtud!


Eestlane seest ja väljast

Lauri Vahtre. Eestlane seest ja väljast.

Pakub humoorika koondpildi keskmisest eestlasest, mida tema teistest arvab ja mida teised temast arvavad.

„Kes ta siis on?” küsib ajaloolane ja kirjanik Lauri Vahtre, pidades silmas eestlast. Ja vastab ise: „Ilmselt inimene nagu inimene ikka. Oma spetsiifikaga. Joob kohvi nagu soomlane, õlut nagu sakslane ja viina nagu venelane. Ainult et viimast väiksemast pitsist. Sööb nagu härg. On kinnine ja vaikne, naermise asemel muigab. Kuid sees mässab vulkaan. Või ei mässa. Püüab hakkama saada talvepimeduse, vihma ja uduga. Kui vihaseks saab, läheb metsa rahunema.” 

Igati mõnus ja kerge lugemine, läbi mõnusa huumoriprisma, mis peaks tõlgitama ka teiste rahvaste keeltesse, et siis teataks mis "loom" see eestlane on:)

26. detsember 2016

Jõulutervitused - Weihnachtsgrüsse - Christmas greetings


Kaunist teist jõulupüha!
Merry Christmas!
Frohe Weihnachten! Besondere Grüsse für Sabine!
Loodan, et kõigi hinge on saabunud suur jõulurahu, maha on pandud argikoorem ja -kiire ning helged meeleolud võidutsevad.

Ehre sei Gott in der Höhe!


Minu selleaastane jõulutervitus on hoogne jõululaul, Graham Kendrick'i "Good News", mida meie koor laulis jõulukontserdil eestikeelsete sõnadega:

Häid sõnumeid toon teile ma.
Halleluuja!
Inglid rõõmust suurest laulavad.
Halleluuja!
Jumal meile armu ilmutand,
rahu ilmale.
Oma ainsa Poja läkitas.
Halleluuja!

Las kõik mustad varjud kaovad.
Halleluuja!
Meile valgust tooma tuli Ta.
Halleluuja!
Jumal meile armu ilmutand,
rahu ilmale.
Oma ainsa Poja läkitas.
Halleluuja!

Nüüd Jumal ikka meiega.
Halleluuja!
Ükskord taevas koos me lõpmata.
Halleluuja!
Jumal meile armu ilmutand,
rahu ilmale.
Oma ainsa Poja läkitas.
Halleluuja!

4. detsember 2016

Oravarattast otse põrgutulle

 Paul Delahunt-Rimmer. Oravarattast otse põrgutulle: elu kaugel Kreeka saarel