Ülestõusmispühadeks

Halleluuja! Jeesus elab!
Surm ja põrgu võidetud!
Taevas kui ka maa peal kõlab
ingli rõõmus kuulutus:
Üles tõusnud Elutooja,
Jeesus elab, halleluuja!

Halleluuja, haud on tühi!
Ära leina asjata,
vaid sa silmad kuivaks pühi
rääkimata rõõmuga,
sest et tõusnud on su Looja.
Jeesus elab, halleluuja!

Halleluuja! Ärge nõudke
surnuilt enam elavat,
jüngritega vaatma jõudke,
kuhu ütles minevat!
Taevas on su Elutooja,
Jeesus elab, halleluuja!

(Jaan Bergmann, 1856-1916)

Aasta täis - taas on märts

Uskumatu! Juba aasta on möödas sellest, kui blogiga alustasin. Mõtetes olen siia muidugi palju rohkem kirjutanud ja siin hoopis rohkem aega veetnud kui tegelikkuses.
Mitmed tähtpäevad ja sündmused on möödunud koos lühikese ja tormilise veebruariga. Ega see märtski rahulikum tule. Aina üks asi ajab teist taga (aga seda lauset olen siin juba varemgi kasutanud; nii et ärgem korrakem end, seltsimehed:)) Võib-olla ei oska siis enda aega planeerida ja oma energiat õigesse kohta suunata?!? Arvan siiski, et inimesed on oma natuurilt erinevad. Ühed vajavad rahulikumat elurütmi, ka lihtsalt olemist, enesesse vaatamist ja enese kogumist. Teised rabelevad hommikust õhtuni ja pooled ööd takkapihta ning see annabki elule värvi, sisu ja mõtte. Vahel mind häirib jubedalt praegusaja pealiskaudsus. Kõike tehakse jooksupealt, justkui möödaminnes, nii muuseas, süvenemata. Mind teeb selline asi närviliseks. Isiklikult vajan mõtlemisaega, asjade üle juurdlemist, et nii leida rahuldustpakkuvaid lahendusi ja otsuseid. Ega alati ei pruugi neid ka muidugi tulla, ikka võib midagi kripeldama jääda. Või saab lihtsalt aeg otsa. See enesega olemise aeg. Neil hetkil on hea leida mõttekaaslasi, kui kuskilt, justkui juhuslikult, lugedes avastad, et keegi oleks sõnastanud nagu su enda mõtted. See on imeline äratundmine ja annab eriliselt positiivse emotsiooni. Niisuguste hetkede nimel tasub elada!